Tatrahelveste võidukäik sai alguse tempokast elurütmist. Paljudel pole tööpäeva hommikul nii palju aega, et tangudest tatraputru keeta.
Raskusaste: Mõõdukas;
Portsjonid: 2 (Portsjoni ligikaudne suurus 70 – 80 g)
VAJA LÄHEB:
Kiirtatrahelbed – 150 g
1 sl taluvõid
1 tl soola või maitse järgi
0,3 -0,4 l vett või piima (2 x rohkem kui helbe)
VALMISTAMINE:
1. Lase vesi või piim keema.
2. Lisa tatrahelbed, maitsesta soolaga ning aeg-ajalt segades keeda tasasel tulel 2 minutit.
3. Lisa pudrule 1 spl võid ja lase kinnise kaane all haududa ~3 minutit.
Või:
150 g helbeid valada üle 0.3l keeva vee või piimaga, katta nõu kaanega ja lasta haududa ~6 minutit.
HEAD ISU!
allikas: Tatru Mill (https://tartumill.ee/toode/taistera-rostitud-kiirtatrahelbed-500g)
Pilt: pixabay.com (pilt on illustratiivse tähendusega)
Tatrast helbed: (allikas: https://ellemoller.weebly.com ( Toiduaineteõpetus: Elle Möller)
Võrreldes tangudega annavad tatrahelbed sööjale küll mõnevõrra rohkem toiduenergiat (100 grammi 350 kcal) ning helveste säilimisaeg on mõnevõrra lühem.
Lisaks põhitoitainetele (süsivesikud, valgud, rasvad) sisaldavad tatrahelbed palju inimesele vajalikke mikrotoitaineid.
Tatras leidub nii veeslahustuvaid (B1, B2, B6, foolhape) kui ka rasvlahustuvaid (A, E) vitamiine.
Erilist tähelepanu pälvib tatar bioflavonoidide ohtra sisalduse tõttu. Kasulike mineraalühendite koha pealt tuleb mainida eeskätt fosforiküllust, kaaliumirikkust ja magneesiumiohtrust.
Muide nii kaaliumi kui ka magneesiumi kipub nüüdisajal paljudel inimestel seoses tasakaalustamata toitumisega nappima.
Mikroelementidest tuleb esile tõsta tatratoitude raua-, tsingi-, vase-, seleeni-, molübdeeni- ja joodisisaldust.
