Aju vajab trenni nagu kõik teisedki kehaosad ja see trenn näeb välja järgmiselt…
Kohe magama!
Enamik inimesi on ilmselt omal käel proovinud kontrolltööks või eksamiks ettevalmistumise ekspressmeetodit: jätta õppimine viimaseks õhtuks ning õppida selsamal saatuslikul õhtul kella viieni hommikul.
Kuid teadlased on seadnud kahtluse alla selle õppimisviisi efektiivsuse ning väidavad hoopis vastupidist: mida rohkem enne tähtsat päeva magad, seda paremini saad hakkama.
Hiljutise uuringu käigus selgus, et informatsiooni täielikuks meeldejätmiseks ning töötlemiseks peame pärast õppimist magama vähemalt 6 tundi.
„Et õppimisest oleks rohkem kasu, peaks õpilane mõtlema veidi aega loengul kuuldud või raamatus loetud informatsioonile kohe enne magamaminekut,“ soovitavad psühholoogid, „kuid vahetult enne eksamit on kasulik veidi puhata – vaadata head filmi või käia kontserdil.“
Paras pähkel!
Igasuguste pähklite söömine on väga lihtne ning pealegi maitsev viis oma mälu treenida.
Kõige kasulikumad on mandlid, sest nendes sisaldub kõige rohkem magneesiumit, nii lühi- kui pikaajalise mälu eest vastutavat mineraali.
Pekingi ülikooli teadlased on lisaks tõestanud, et pähklid on tõeline tarkuse eliksiir, aidates kaasa ajurakkude vaheliste sidemete loomisele. Selle tulemusel suudab õpilane kiiremini mõelda, toimuvale reageerida ning informatsiooni meelde tuletada.
Itaalia näide
Maailma tervislikumaks peetakse Jaapani kööki ning selline arvamus on igati õigustatud: jaapanlaste keskmine eluiga ulatub 87-92 aastani.
Kui aga eesmärgiks on pikendada aju noorust, siis soovitatakse eelistada Itaalia kulinaariat.
Mitmed uuringud on näidanud, et nn vahemere dieet(menüüs on palju kala, köögivilju, oliiviõli ja veini) mõjub soodsalt südameveresoonkonnale ning närvisüsteemile. Palju tähtsam on fakt, et selline toitumine vähendab 36 % võrra ajurakkude pöördumatu degeneratsiooni riski.
Tumedad vitamiinid
Ameerika teadlaste läbiviidud uuring näitas, et antotsüaanid ehk sinised, punased, violetsed taimepigmendid parandavad ajus asuvate neuronide vahelisi sidemeid.
Antotsüaanide olemasolu on lihtne kindlaks teha puuviljade või marjade värvuse järgi.
Eriti palju sisaldub antotsüaane mustikates, vaarikates, kirssides, maasikates, redises, mustsõstardes ning viinamarjades. Nende kasulikud omadused ei hävi ka töötlemise tulemusena ning säilivad veini või mahla valmistamisel.
Rahu, ainult rahu!
Mida rohkem informatsiooni püüame meelde jätta, seda raskem on ajul sellega hakkama saada. Tundub, et selline sõltuvus on üsnagi loogiline, kuid vaid vähesed inimesed mõistavad, mida tähendab „info“ aju seisukohalt.
Selleks on absoluutselt kõik, mida meie organid väliskeskkonnaga kokkupuute tulemusel ajule edastavad. Aju ülekoormamiseks pole vaja õpikut lahtigi teha: selle asemel võib ajada juttu paarikümne tuttavaga, vastata mitmele telefonikõnele, saata paarkümmend sõnumit ning lisaks veel lugeda uudiseid ja vaadata õhtul seebikat.
Rochesteri ülikooli teadlased väidavad, et info ülekoormus on tänapäeva inimese jaoks aktuaalne probleem. Oma osa on ka meelelahutustööstusel ning reklaamil. Selle tulemusteks on stress ning väsimus.
Kuidas seda vältida?
Teadlased soovitavad pöörata rohkem tähelepanu puhkusele, kuid puhkuse all ei mõelda filmi või teleka vaatamist, vaid jalutuskäiku, sporti või lihtsalt värske õhu hingamist.
Tee üks 10-minutiline puhkepaus iga 2-3 tunni tunni tagant ning õige pea märkad, kuidas paranevad sinu õpingute tulemused.
allikas: internet
pilt: dreamstime.com
