Sünnipäevalaul
(J.Koha; E.Sepling)
Sind tervitame palavalt, sünnipäevalaps!
Ja soovime, et oleksid tark ja virk ja kraps.
Et sulle ikka meeldiks töö, me sünnipäevalaps,
seepärast koos sul hüüame,seepärast koos sul hüüame – hipp-hipp-hurraa!
**********
Ema sünnipäev
( H. HINDPERE; P. KILGAS)
Emmeke, hellake, lilli sul toon, kuid ma ei tea veel, mis nelk on või roos.
Meelespead väikesed, kastetilk sees, palun sind, võta vastu need.
Täna suur kringel on meil laua peal, sest sünnipäeva me emmeke peab.
Lauluga õnne siis soovime nii: lii-le-laa, lii-Ie-loo-luu-lii!
**********
PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!
(Leelo Tungal)
Palju õnne sünnipäevaks, sõrmed, varbad, kõht ja kõrvad!
Palju õnne sünnipäevaks, ripsmed, juuksed, kulmukarvad!
Palju õnne, põlved, reied, silmad, selg ja kael ja nina!
Juhuslikult saate teie sama vanaks nagu mina!
Tuhandeid lilli õitsegu Sulle, tuhandeid rõõme olgu Su teel.
Ikka ja alati naerata jälle isegi siis kui mõru on meel!
Õnnitlen Sind sünnipäeval!
Tuhat tulist õnnesoovi, hästi tubli olla proovi.
Ole viks ja viisakas, ära ole tujukas.
Selleks sulle palju jaksu, õnne palavat ja paksu.
Jälle aasta teinud ringi nüüd on sõbrad ümber kringli
sünnipäevaks trilli-tralli rõõmsat meelt ja palju lilli.
Sooviksin õnne, kuid sõnu ei ole
Mälestussalmigi head meeles pole
Tuleksin ise, kuid pikad on teed
Saadaksin lilled, kuid närtsivad need.
Rohkem kui järves vett, rohkem kui seebil mulle,
rohkem kui kärjes mett – soovin õnne sulle!
Palju õnne, tuhat musi, kahe käega kallistusi.
Kõik kreemid ja tordid ja vaarikamoosid,
kõik ilusad soovid ja punased roosid
täna sulle tahaksin tuua,
klaasi šampust sinuga juua.
Palju õnne, Palju õnne sünnipäeva laps!
Kes meil suureks kasvand ja virgaks sirgund kah.
Niipalju õnne, kui järvedes vett.
Niipalju rõõmu, kui kärjes on mett.
2. LASTELAULUD, LASTELUULETUSED
Kevadel
( R. PÄTS E. ENNO)
Aasal õitseb mahlakann, kannistikus maasikmann.
Kevade, oh, kevade, oled armas minule!
Liblik, kärbes, mesilind- kõik me ootasime sind.
Kevade, oh, kevade, oled armas kõigile!
Põrr, põrr, põrr! teeb lehepõnn, küll on väljas olla õnn.
Kevade, oh, kevade, me, su lapsed, mängime!
**********
Kevadpidu
( LASTELAUL)
Elagu kõik me armsamad aasad, ela ning õitse, armas kodumaa!
Vennad, õed, välja vainudele lippude ja lahke lauluga!
Metsad ja mäed, orud ja ojad, linnudki hele häälega;
hõisake ühes, mängumeeste pillid, ela, õitse, armas kodumaa!
**********
Ema sünnipäev
( H. HINDPERE; P. KlLGAS )
Emmeke, hellake, lilli sul toon, kuid ma ei tea veel, mis nelk on või roos.
Meelespead väikesed, kastetilk sees, palun sind, võta vastu need.
Täna suur kringel on meillaua peal, sest sünnipäeva me emmeke peab.
Lauluga õnne siis soovime nii: lii-le-laa, lii-Ie-loo-luu-lii!
Kevadel ( RAHVALIK VIIS P. TEKKEL; J. H. HERMANN )
Juba linnukesed väljas laulavad, kenad kasekesed kingul kohavad.
Lumi on ju ära suland, talvekülm on mööda läind;
lapsed, kes kui vangis eland, pole ammu murul käind.
Orus ojakene voolab vulinal, hõbepilvekene heljub taeva all.
Minnid, Mannid, Jukud, Tõnnid hüppavad kõik rõõmuväes.
Möödas kurvad talvetunnid, kena kevade on käes.
**********
Mina ka!
(R. LÄTTE; H.MÄND )
Kasvab kuusk ja mänd ja haab, iga puu kord suureks saab.
Mina ka! Mina ka! Mina ka kord suureks saan!
Lehmad söövad karjamaal. Mudilased marjamaal.
Mina ka! Mina ka! Mina ka söön marjamaal!
Vares laulab: “Kraak-kraak-kraak!”
Lõoke laulab: “Tril-lil-Iaa.”
Mina ka! Mina ka! Mina laulan tril-lil-laa!
Konnapoja mereks kraav,
rõõmsalt sulistab seal ta.
Mina ka! Mina ka! Rõõmsalt sulistan seal ma!
Saadu järel kerkib saad,
me kolhoos on heinamaal
Mina ka! Mina ka! Mina olen heinamaal!
Õhtul õõtsub järvel paat.
Paadis kala püüab taat.
Mina ka! Mina ka! Palju kalu püüan ma!
**********
Võilill
(K. KIKERPUU E. NIIT)
Kollased juuksed, rohekas kleidike,
lühike veidike, rohekas kleidike.
Ära nüüd mu akna alt kusagile keksi!
Ära sina üksinda kusagile eksi!
Rõõmus ja kraps, võilillelaps.
**********
Kus on minu koduke?
( RAHVALIK LAUL)
Kus on minu koduke, koduke nii armsake?
Seal, kus isa, emake,sõsar, väike velleke.
Kus on isa, emake, sõsar, väike velleke?
seal, kus tammest tareke, tare ümber aiake.
Kus on tammest tareke,tare ümber aiake?
Seal, kus metsad sinavad, pikad põllud lõpevad.
Kus need metsad sinavad, pikad põllud lõpevad?
Seal, kus minu koduke, koduke nii armsake.
**********
Ma olen väike karjane
(M.KÖRBER )
Ma olen väike karjane, mul loodud laulja keel,
sest laulan nagu lõokene ja rõõmus on mu meel.
Kui vaatan üles taevasse, siis tuleb meelde see,
et seal üks hea karjane, ma tema talleke.
Sind, kallis Taeva karjane, ma tänan südamest,
et hoiad, kaitsed heldesti mind, oma tallekest.
**********
Mõmmi laul
Telelavastusest “Mõmmi ja aabits”
( T. KÕRVITS H.MÄND)
Ma olen väike, olen alles väike ja päris koolis veel ei käi.
Ja minu väike karupeake on karutarkust täis.
ja minu mõmmibeebi on minu sarnane
nii armas, väike karu nii pehme, karvane!
Mul on ka aabits, see on karuaabits
ja selles aabitsas on a.
Ja kui ma õpin tähed selgeks, siis veelgi targemaks ma saan.
Ka ema ütleb mulle: “Sa oled virk ja kraps,
nii armas väike mõmmi, nii tore karulaps!”
**********
Meeril oli talleke
( INGLISE LASTELAUL)
Meeril oli talleke, talleke, talleke,
Meeril oli talleke kui valge lumepall.
Kõikjal oma Meeriga, Meeriga, Meeriga,
kõikjal oma Meeriga käis kaasa väike tall.
Ja kui saabus sügise, sügise, sügise,
ja kui saabus sügise, neil algas koolitee.
Rõõmu sai sest kõigile, kõigile, kõigile,
rõõmu sai sest kõigile ja tarkust tallele.
**********
Millest küll on tehtud
( K.KUNNAS)
Millest küll on tehtud väikesed tüdrukud?
Suhrust ja jahust ja maasikavahust-
vaat, millest tehtud on väikesed tüdrukud.
Millest küll on tehtud väikesed poisid?
Tiigrist ja kannast ja kutsikahännast
vaat, millest tehtud on väikesed poisid.
**********
Sulle, emake
(M.HUNT)
Seekord ei taha ma kiisust, ei kutsust,
Jukust, ei nukkudest laulda.
Laulan vaid sellest, kes kõikidest parem,
kõikidest kõige armsam.
Ema, sinust ongi mu laul –
väike ja lihtne see viis.
Ema, sulle rõõmuks see laul –
mured kõik minema viib.
Olla ma tahaksin kõiges su moodi,
kasvada niisama pikaks.
Juba ma salaja proovin su kingi,
kleidid on, tead, kui pikad.
Ema, sinust ongi mu laul –
väike ja lihtne see viis.
Ema, sulle rõõmuks see laul –
mured kõik minema viib.
**********
Vastlad
( EESTI RAHVAVIIS P. JAKOBSON)
Täna liugu laseme, hõissa, meil on vastlad!
Seljas kasuk lumine, jalas valged pastlad.
Ai, rai, ridiralla, jalas valged pastlad.
Õhtuks oaleemekest saab ja seajalgu,
hammastega anname neile tubli talgu.
Ai, rai, ridiralla, neile tubli talgu.
Pääle selle kuulame, kas ju pill ei hüüa,
et võiks õhtul tublisti vastlavaltsi lüüa.
Ai, rai, ridiralla, vastlavaltsi lüüa.
SÕBRALE
( Leelo Tungal)
Kui sõber kukkus, haiget sai, siis lohuta ja tee ka pai.
Kui ikka nukker on ta meel, võid kalli-kalli teha veel.
Ja kui ei lohuta ka see, siis oma kompvek pooleks tee!
Ei ole nähtud lasteaias veel ühtki last, kes poleks maias!
**********
KÕiGE …
(Leelo Tungal)
Kõige parem porgand on naabrite aias.
Kõige lihtsam ülesanne pinginaabri vihus.
Kõige suurem sõber on ülearu maias.
Kõige suurem õun on võõra lapse pihus …
Otsides säravaid tähti, ära unusta tuhmunuid.
Otsides uusi sõpru, ära unusta vanu!
Sõbrad, on need keda sa ei unusta.
Sõbrad, on need kes sust hoolivad.
Ei saa unustada sõpru, kes sust hoolivad.
Kuid saab unustada “sõpru”, kes on sulle haiget teinud.
Olgu sul sõpru vähe või palju.
Sõprus on alati kindel kui kalju.
Olgu sul kallimaid üks võõi mitu.
Õige armastus elu ei riku.
