On levinud uskumus, et juuste väljalangemine on tõsiste haigustega võrreldes tähtsusetu kosmeetiline probleem.
Siin on ära unustatud oluline tähelepanek, et juuste väljalangemine viitab organismis tekkinud haiguslikele protsessidele veel enne, kui organism tegelikult haigestub.
Miks siis oodata halvimat, kui reageerida võiks juba palju varem?
Juukseuurija Annikki Hagros-Koski jõudis pärast sihikindlat tööd ainulaadse järelduseni: juuste väljalangemine ei ole ühe kahjuliku teguri põhjustatud probleem, vaid mitme teguri koosmõju tagajärg.
Juuksejuurte rakkudes toimunud muudatuste uurimine võimaldab tänapäeval jälile saada negatiivsetele teguritele, mis avaldavad inimese organismile mõju. Kui inimene jätab maha negatiivsed tegurid, mis tema organismile mõju avaldavad, siis on juuste väljalangemist praktiliselt alati võimalik ravida. Enamikel juhtudel on võimalik taastada ka juuste varasem tugevus ja hulk.
Juuste väljalangemise ravi võib võrrelda mistahes muu haiguse raviga.
Juuste väljalangemise puhul tuleb ravi abil kõrvaldada iga juuste kasvu pidurdav tegur, igaüks eraldi.
Universaalset ravimeetodit, mis peataks mis tahes põhjusel tekkinud juuste väljalangemise ja taastaks juuste endise tiheduse, on võimatu leida.
Annikki Hagros-Koski on lükanud oma uurimustega ümber vanad uskumused, et kui juuste väljalangemine on kestnud teatud aja, siis ei saa seda enam peatada või et juuksed muutuvad inimese vananedes hõredamaks. Tegelikkuses on nii, et juuksekarv on lühiealine, tema eluiga (kasvutsükkel) on olenevalt genotüübist 2–6 aastat. Alati pärast juukse kasvutsükli lõppu tekib uus juuksekarv.
Juuste väljalangemise kestvusel ei ole tähtsust, oluline on hoopis see, kui suur on kiilanenud piirkond. Täiesti läikivale kiilaspeale ei saa enam uute juuste kasvamist lubada.
JUUSTE VÄLJALANGEMISE KULG
Juuste väljalangemine tähendab alati, põhjustest olenemata, et juuksekarva pesas olevate juuksejuurte rakkude areng on häiritud ja juuksekarva kasv katkeb. Juuksekarv sureb enne oma genotüübist tulenevat kasvutsükli lõppu.
Uus juuksekarv tekib kindlasti, aga alles siis, kui eelnev kasvuperiood (kasvutsükkel) on läbi. Seega on osa juuksekarva pesasid enne uute juuksekarvade teket tühjad, mille tulemsena jääb pealagi juustest hõredamaks.
Täielik kiilaspäisus võib tekkida juuste kasvu tagavate juuksekarva pesade ummistumise tagajärjel ning siis ei teki uusi juukseid kogu peal. Tegelikkuses juhtub aga harva, et kõik karvanääpsud on lakanud toimimast. Ka kiilaspäisuse puhul saab sageli palju ära teha, kuigi lausa uut juuksepahmakat ei saa lubada.
KIILASPÄISUS
Kiilaspäisuse tekke kohta on teada veel, et inimese organismis meessuguhormoon testosteroon muutub dihüdrotestosterooniks (DHT), mis põhjustab kiilaspäisust. Kaasajal osatakse DHT mõju juba peatada, kuid tihti juuksed ikkagi ei taastu. Midagi on jäänud märkamata. Siinkohal on kasulik tulla juukseuuringule, et leida üles ka teised juuste väljalangemist põhjustavad tegurid, kuna DHT on vaid probleemi üks osa. Juukseuuringu eelduseks on, et tervist on arsti juures enne kontrollitud.
Meeste kiilaspäisuse peamised põhjused on meditsiinis teada, kuid täielik tõde, üksmeel, selles küsimuses pole veel selgunud. Naistel esinevat juuste väljalangemist peetakse samuti meestüüpi kiilaspäisuse tekkeks. Mõnedel juhtudel võibki see nii olla, kuid tavaliselt esineb naistel meestüüpi kiilaspäisus alles pärast menopausi.
Enamasti on naiste juuste väljalangemise põhjus hoopis milleski muus. Nagu sageli ka meeste puhul. Selgust annab juukseuuring.
KOLDELINE JUUKSEKADU (alopecia areata)
Koldeline juuksekadu on meditsiinis veel mõistatuslik haigus, kuid seda probleemi on võimalik ravida. Hiusakatemia’s on valmimas koldelist juuksekadu käsitlev uurimustöö, mille eesmärk on tõestada Annikki Hagros-Koski poolt välja töötatud ravimeetodi praktilist toimivust.
Tõendusmaterjal selle kohta, et koldeline juuksekadu ei ole haigus, on olemas ja vastav uurimusaruanne Soomes koostamisel (2008. aastal). Hiusakatemia’st saadud juhiste järgi viidi üks koldelise juuksekao uurimus läbi 2006. aastal Turu linna juustehaiguste kliinikus, arstide järelevalve all.
Uurimuse tulemused olid väga positiivsed.
RAVI PIKK TEE
On enesest mõistetav, et juuste taastumine ei ole paari kuu küsimus. Olenevalt probleemist ja probleemi mõjuajast võib juuksekasvu taastamisele kuluda erinev aeg.
Ravi on pikaajaline, aastast mitme aastani, aga tulemuslik. Raviseansse saab teha nii salongis kui ka kodus.
Mõned sagedamini esinevad juuste väljalangemise põhjused:
– peanaha põletik
– hormonaalsed tegurid
– erinevad kõõmatüübid
– liiga ühekülgne toitumine, dieet
– stress
– vagellest
– seeninfektsioonid
– allergiad
– ülemäärane vitamiinide ja mikroelementide tarbimine või nende puudus
– kilpnäärme talitlushäired
– rasva ja/või vedeliku vähesus või puudus organismis
– aneemia jm haigused
– soolestikuprobleemid
– ülitundlikkus teatud toiduainete suhtes
allikas: http://www.juusteakadeemia.ee
pilt: pixabay.com
