Tavalise nisujahu asemel tasub speltat eelistada peamiselt selle tõttu, et spelta on toitaineterikkam ning seda on organismil kergem seedida. Speltanisu on kergelt pähklimaitseline jahu küpsetamiseks ja kastmete valmistamiseks.
1.
Speltanisu näol on tegemist ürgse viljaga, mis on tavapärase nisu eelkäija. Erinevalt muudest nisusortidest on speltatera kaetud sõkaldega, mis kaitsevad seda haiguste ja kahjurite eest. See on geneetiliselt terve ja keskkonnasaastele vastupidav teravili.
2.
Speltanisu ei omasta mineraalväetisi, mis tähendab, et seda kasvatatakse harva tööstuslikult ja õige speltanisu saabki vaid mahepõllunduse meetodeid kasutades.
3.
Speltanisu sisaldab võrreldes tavalise nisujahuga märkimisväärselt rohkem vitamiine ja mineraalaineid. Spelta toitaineline väärtus võrreldes tavalise valge nisujahuga on mitmekülgsem.
4.
Spelta on ka suure kiudainesisaldusega. Speltanisust küpsetised on kergemini seeditavad ning speltal on kergelt pähkline maitse.
5.
Speltanisu sisaldab gluteeni vähem kui tavaline nisujahu ning speltas sisalduv gluteen on ka veidi teistlaadne.
Toiteväärtus 100g kohta (allikas: tka.nutridata.ee)
Energiasisaldus: 348 kcal / 1 470 kJ
Rasvad: 2,5 g
Süsivesikud, imenduvad: 64 g
Suhkrud, kokku: 1,8 g
Valgud: 13,2 g
Mineraalained:
Naatrium: 0,55 mg
Kaalium: 381 mg
Kaltsium: 24 mg
Magneesium: 114 mg
Fosfor: 384 mg
Raud: 3,2 mg
Tsink: 2,8 mg
Vask: 0,4 mg
Mangaan: 3,3 mg
Seleen: 12 µg
Kroom: 21 µg
Vitamiinid:
Vitamiin A: 0,415 RE
Vitamiin E: 1 αTE
Vitamiin K: 3,6 µg
Vitamiin B1: 0,42 mg
Vitamiin B2: 0,09 mg
Niatsiin (B3): 6,6 mg
Pantoteenhape (B5): 1,1 mg
Vitamiin B6: 0,26 mg
Folaadid (Foolhape): 45 µg
Allikas: Pagar Võtaks (https://pagarvotaks.ee/uncategorized-et/miks-eelistada-tavalise-nisujahu-asemel-spelta/)
Pilt: pixabay.com
