8. märtsi, ülemaailmse naistepäeva puhul otsustasime uurida, kas tõesti on naised ja mehed niivõrd erinevad, ühed Veenused, teised Marsilt, või on tegemist vaid kuulujuttudega…
Jätame vahele niivõrd iseenesestmõistetava suguorganite erinevuse ning keskendume palju huvitavamatele füsioloogilistele iseärasustele.
NAISED KÜLMETAVAD ROHKEM
Teadlased on tõestanud, et naiste jalad ning käed külmutavad rohkem, mida saab seletada õhema naha ning väiksema lihasmassiga, ning külmuvad ka ise kiiremini. See on ju suurepärane ettekääne, et osta endale uus kampsun või jope!
NAISTEL ON PAREMINI ARENENUD KUULMINE JA HAISTMINE
Selliste iseärasuste tekkimise põhjus on organismi kohastumine laste kasvatamiseks. Ema on võimeline isegi magades kuulma laste hingamist, samas kui isa ei pööra sellistele detailidele enamasti tähelepanu.
Hea haistmismeel kaitseb meid ning meie järglasi riknenud toidu ning looduslike vaenlaste eest(seda muidugi tuhandeid aastaid tagasi). Kuid miks mitte võtta seda kui head motiivi uue parfüümi ostmiseks, kui evolutsiooni käigus on meil arenenud vastavad kohastumused?
NAISED ON TUNDLIKUMAD
Tunnete eest vastutavad ajupiirkonnad on naistel paremini arenenud, sisaldades 10 % võrra rohkem närvirakke. Muide, sama käib ka mälu kohta. Meie vasak ning parem poolkera on omavahel palju paremini seotud kui meestel.
Seepärast suudabki naine tegeleda mitme asjaga korraga. Seegi fakt, et naise aju kaalub mehe omast 14 % võrra vähem, ei ütle midagi tarkuse kohta – sest naise aju – olgugi et väiksem – funktsioneerib paremini!
SÜGAVAM HINGAMINE
Meie kopsud on meeste omadest veidi väiksemad, kuid tänu sügavamale hingamisele, saame iga hingetõmbega samapalju õhku kui mehed(umbes 0,5 liitrit rahuseisundis).
Lisaks kõigele, aitab sügavam hingamine stresside ja pingetega efektiivsemalt toime tulla.
NAISE SÜDA LÖÖB KIIREMINI
Olles mehe südamest mõnevõrra väiksem, peab naise süda töötama rohkem. Täiskasvanud naisel lööb süda umbes 80 korda minutis, samas kui mehel ainult 72. Asi on selles, et naise kehas ringleb vaid 3,6 liitrit verd, mis on peaaegu liitri võrra vähem kui meestel(4,5).
Kiire pulss on otseselt seotud sügava hingamisega – sellisel moel saab organism piisavalt hapnikku.
Tänu sellisele kombinatsioonile saab meie keha ka raskemate ülesannetega hakkama – näiteks nii ema kui lapse varustamine hapnikuga raseduse ajal, kui tsirkuleeriva vere hulk suureneb 1,5 liitri võrra.
See kõik on heaks tõestuseks, et kuigi oleme väliselt meestest nõrgemad, on meie organism palju tugevam ja vastupidavam.
ILUSAT NAISTEPÄEVA!
pilt: Dynamite_Imagery|freedigitalphotos.net
