Isiksuseomadused mõjutavad nii eraelu kui tööalast edu. Nende kindlaks tegemiseks kasutavad psühholoogid tavapäraselt põhjalikke küsimustikke, kuid neuroteaduse areng lubab üha rohkem hinnata seda, mis ajus toimub.
Närvisüsteem ei puhka ka siis, kui inimene on aja maha võtnud. Rahuolekus inimese aju töö annab vihjeid selle kohta, kuidas isik suhtleb ja milline on tema meelelaad, näitas ajakirjas PLoS One ilmunud uurimus.
“Piltlikult öeldes näitab puhkava inimese aju seda, millised närviühendused tegutsevad kiiresti ja millised aeglaselt”, selgitas uurimuse autor New Yorgi ülikooli psühhiaater Michael Milham.
Milham uuris koos oma kaastöölistega tervete puhkeolekus inimeste aju tegevust. Nad otsisid funktsionaalse magnetresonantskuvamise abil ajus samaaegselt aktiveeruvaid piirkondi.
Selgus, et puhkeolekus, kuid ärkvel oleva inimese aju ajuaktiivsus on seotud isiksuse viie baasmõõtmega – neurootilisuse, ekstravertsuse, avatuse, sotsiaalsuse ning meelekindlusega.
Näiteks neurootilisus seostub ajupiirkondadega, mis kujundavad enesehinnangut ja tekitavad hirmutunnet.
Üllatavalt kombel tuli välja, et isiksuse omadusi mõjutavad ka ajukoore nägemispiirkond ning väikeaju. Tavapäraselt peetakse neid vastutavaks vaid nägemise kaudu saadava info töötlemise ja liikumise eest.
Milhami sõnul on uurijate käsutuses esialgu liiga vähe infot, et öelda, kas ajuaktiivsus annab vihjeid ka isiksuse kujunemise närvimehhanismide kohta.
allikas: www.novaator.ee Piret Pappel
pilt: freedigitalphotos.net
