Kuidas toituda suvel, et mitte koormata oma organismi? 5 reeglit, kuidas toituda suvel

dieet



Kuidas toituda suvel, et mitte koormata oma organismi? Millised toidud ja joogid aitavad palaval suvel ennast paremini tunda. 5 reeglit, kuidas sel hooajal õigesti toituda.

Reegel # 1. Rohkem vedelikku

Palava ilmaga kaotab organism rohkem vedelikku kui tavaliselt. Seepärast on tähtis juua piisavalt vett. Janu kustutamiseks sobivad kõige paremini tavaline vesi ning külm suhkruta roheline tee.

Üle +25 kraadi korral soovitatakse tarbida 100-200 ml jahedat jooki iga 40-50 minuti tagant.

Pöörake tähelepanu ka supile: külm gaspaccio või mõni muu maitsev roog värskendab organismi, täidab kõhu ja varustab vedelikuga.

Dietoloogid väidavad, et suvel peaks menüüs olema võimalikult palju vedelaid roogasid.

 

Siiski on ka erandeid:

inimesed, kes kannatavad südame-veresoonkonna haiguste, hüpertoonia, neeruhaiguste ja rasvumise all ei tohiks üldjuhul piiramatus koguses vedelikku tarbida ja peaksid ennekõike konsulteerima arstiga.



Reegel # 2. Vähendame kalorite hulka

Teadlaste arvutuste järgi vajame palava ilmaga ligi 5 % võrra vähem kaloreid kui tavaliselt. Seega peame suvel sööma väiksema kalorsusega toitu.

Unustage rasvane liha, tordid, pannkoogid ja muu ebatervislik – sööge rohkem puu- ja köögivilju ning piimatooteid. See ei tähenda muidugi, et tuleb täiesti rasvadest loobuda – seda ei tohiks mingil juhul teha.

Lihtsalt reguleerige oma toitumist selliselt, et saaksite umbes 5 % võrra vähem energiat kui tavaliselt.

 

Toitumisspetsialistid soovitavad suvel järgida sellist plaani:

28 % rasvu (nendest 2/3 on taimerasvad)

55 % valkusid

17 & süsivesikuid



Reegel # 3. Toitumisrežiimi muutmine

Palav ilm on organismi jaoks tõeline katsumus. Mõnedel esineb isupuudus, teised just vastupidi hakkavad rohkem sööma.

Et aidata organismil ekstreemsetes tingimustes õigesti funktsioneerida, tasuks muuta oma toitumisrežiimi selliselt, et söögikorrad oleksid päeva jahedamal ajal.

Hommikusöök olgu võimalikult vara – kella 6-7 paiku,

lõunasöök enne keskpäeva palavuse saabumist – kell 11-11.30,

õhtusöök kell 18.00. Need, kes on harjunud õhtuti sööma, võivad süüa puuvilju või piimatooteid kell 20-21.

 

Ööpäevase menüü kalorsus peaks aga jagunema järgmiselt:

hommikusöök – 35 %

lõunasöök – 25 %

õhtusöök – 25 %

õhtune vahepala – 15 %



Reegel # 4. Hommikusöök söö ise… ja õhtusöök samuti

Külmal aastaajal seondub hommikusöök põhiliselt süsivesikutega, mis annavad terveks päevaks energiat. Kuid suvel tasub süsivesikuterikast toitu süüa lõuna ajal.

Puu- ja köögiviljasalatid, tatra- ja riisipuder, kartul ja supp – neid roogasid võib süüa lõunasöögiks, kartmata seedimisprobleeme. Need süsivesikud on kergesti omastatavad ega vaja seedimiseks palju vedelikku.

Liha- ja kalatoidud söö aga hommiku- või õhtusöögiks, sest palavaga on neid raskem seedida.

Enne magamaminekut eelista aga väherasvaseid piimatooteid.

 

Reegel # 5. Rohkem vitamiine

Koos higiga kaotab organism ka väärtuslikke vitamiine ja mikroelemente(eriti kui jutt käib veeslahustuvatest vitamiinidest, nagu C, B1, B2, B6 ja PP). Selle tulemusena väsime kiiremini ning kannatab ka immuunsüsteem.

Olukorra vältimiseks tuleb süüa rohkem värskeid puu- ja köögivilju ning marju (eelista kodumaiseid vilju, näiteks õunu, kapsast), juua värskelt pressitud mahla, marjakompotti, teed või smoothiet.

 

allikas: internet

pilt: pixabay.com