Kaltsium on kõige tähtsam mineraalaine inimese organismis, sest kaltsiumist sõltub luude tugevus, aga ka hammaste, küünte ning juuste tervis.
Täiskasvanu organism sisaldab
1 kuni 1,2 kg kaltsiumi, millest ligi 99 % paikneb luudes, ülejäänud kaltsium on hammastes (ligi 7 g), pehmetes kudedes ning mujal.
Inimese luumass suureneb pidevalt 30. eluaastani toidust saadava kaltsiumi abil. Seejärel hakkab kaltsiumisisaldus järk-järgult vähenema.
Kui luumassi suurenemise perioodil, aga ka selle vähenemise perioodil on kaltsiumitarbimine ebapiisav, võib see põhjustada suuremat riski luumurdudeks hilisemas elus.
Üle 10-aastased lapsed ja noorukid: 1000-1200 mg
25-50-aastased naised 1000 mg
Rasedad ja rinnaga toitvad naised 1300-1500 mg
Naised pärast menopausi: 1200-1500 mg
Mehed: 1200-1500 mg
Vanemas eas saavutab ülekaalu luu lagunemise protsess, mistõttu luu mineraalne tihedus väheneb – tekib osteoporoos ehk luuhõrenemine.
Seda protsessi aitab pidurdada lisaks muudele luuhõrenemise vastastele ravimitele, kehalisele aktiivsusele jt faktoritele ka piisav kaltsiumi tarbimine.
Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliinikumi poolt läbiviidud uuring näitab, et keskmiselt iga kolmas üle 50-aastane naine on haigestunud osteoporoosi.
Rasedate kaltsiumivajadus suureneb ligi 400 mg võrra päevas, sest kaltsiumi peab jätkuma nii ema kui ka loote jaoks. Kui ema ei saa toiduga piisavalt kaltsiumi, siis loode võtab puuduoleva kaltsiumi ema luudest ja hammastest – luud hõrenevad ja hambad hakkavad lagunema.
Imetavate emade kõrgenenud kaltsiumivajadus on seotud rinnaga toitmisega, mille ajal kaotab ema rinnapiimaga päevas 250-300 mg kaltsiumi, mis tuleb asendada toidust või kaltsiumipreparaatide tarvitamisest saadava kaltsiumiga. Kui ema toit on kaltsiumivaene, hoitakse rinnapiima kaltsiumisisaldus õigel tasemel, kuid ema tervise arvelt.
Luude kasv peatub 15-18 aasta vanuselt, kuid luude tihenemine ja tugevnemine jätkub veel pärast seda umbes 10 aastat.
Oluline on ka meeles pidada, et suitsetamine, kohvijoomine suurtes kogustes(üle 4 tassi päevas), alkohol ja kihisevad joogid viivad osa kaltsiumi uriiniga välja. Tänapäeval väga populaarne veejoomine uhab samuti organismist kaltsiumi välja.
Kui sa suitsetad, tarbid palju vett, kohvi või kihisevaid jooke, on sinu kaltsiumivajadus selle võrra suurem.
Mõnd kroonilist neeruhaigust põdev inimene peaks enne kaltsiumi tarvitamist siiski arstiga nõu pidama.
Kas vastab tõele, et kaltsium võib põhjustada kõhukinnisust?
Jah, kaltsium võib erandjuhtudel põhjustada kõhukinnisust. Kui kaltsiumi tarvitamise jätkamine on vajalik, soovitame reguleerida oma dieeti (süüa rohkem juurvilju ja kiudaineid) ja rohkem juua.
Milleni võib viia kaltsiumipuudus organismis?
Kaltsiumivaeguse puhul kaotavad inimese hambad tugevuse ning lagunevad, küüned muutuvad hapraks ja kergesti murduvaks, juuste väljalangemine suureneb.
Kuna ligi 99 % organismis sisalduvast kaltsiumist on luudes, siis kõige rohkem ohustab kaltsiumivaegus just neid. Kui kaltsiumi ei tarbita küllaldaselt, ei suudeta kindlustada luustiku normaalset arengut ning see võib vanemas eas viia osteoporoosi haigestumiseni.
Rahvusvahelise Osteoporoosi Seltsi andmetel haigestub tänapäeval osteoporoosi iga kolmas naine ning iga kaheksas mees.
KALTSIUM JA D-VITAMIIN: Jälgi, et sa tarbid piisavalt kaltsiumi ja D-vitamiini (D-vitamiin on tähtis, sest ta mängib olulist rolli kaltsiumi imendumisel inimese organismi).
FÜÜSILINE AKTIIVSUS: Füüsiline aktiivsus suurendab luude tugevust noores eas ja vähendab nende lagunemist vanemas eas. Jaluta iga päev pool tundi.
Mida teha, kui toidust ei saa piisavalt kaltsiumi?
Kui toidust saadava kaltsiumi kogus jääb alla normi, siis on soovitatav tarvitada lisaks kaltsiumipreparaate.
Soovitatav on eelistada sellist kaltsiumipreparaati, mis sisaldab ka D-vitamiini, sest see soodustab kaltsiumi imendumist(selline on näiteks Calcigran).
Allikas: Nycomed SEFA ASi infovoldik, www.nycomed.ee
