Seksuaalkäitumise lahtimõtestamiseks on vajalik arvestada kõrgema närvitegevuse tüüpi, tema isiksuse omadusi, nagu psüühika tasakaal, liikuvus, paindlikkus, isiksuse üldine suunatus.
Inglise psühholoog Eysenk on neid omadusi uurinud ja liigitanud nelja põhitüüpi.
Psüühikahäired, alates kergest neuroosist ja lõpetades väljakujunenud vaimuhaigusega avaldavad inimeste seksuaalkäitumisele otsest või kaudset mõju, kuni seksuaalperverssuste avaldumiseni välja.
Rohkem on ehk kogetud seda, et depressiivses (alandatud, pahuras) meeleolus partneri seksuaalne võimekus on keskmisest tunduvalt madalam, samal ajal kui maniakaalne (üliaktiivne, rahutu) partner võib voodis teisepoole võhmale võtta.
Isiksuse tüüp
Inglise psühholoog Eysenck on üks esimesi, kes püüdis leida seoseid seksuaalkäitumise ja seksuaalhoiakute ning isiksuse tüübi vahel. Eysenck pakkus välja isiksuse neli põhilist omadust:
ekstravertsus;
neurootilisus;
psühhootilisus;
valelikkus ehk teesklus.
Ekstravertsed tüübid on seltsivad, impulsiivsed, aktiivsed, elavad, muretud jne.
Nende emotsioonid on suunatud väljapoole. Negatiivse märgiga ekstraverte nimetatakse introvertideks, nemad on suunatud sissepoole, nad on mõtlikumad, vaiksemad, murelikumad. Nende kahe tüübi vahelise skaala keskosa hõlmavad ambiverdid inimesed, kelles avalduvad olukorrast sõltuvalt nii intra- kui ekstravertsed omadused.
Neurootilisuse all mõeldakse kõrgenenud emotsionaalset erutuvust, reaktsioonide liikuvust, mistõttu inimene kaldub ülemäärase stressi all käituma olukorrale mittevastavalt.
Näiteks võiks tuua ambitendentsi, mil inimene kõhkleb mõttes, suutmata langetada otsust kahe käitumisviisi vahel. Kui aga inimese valikuvõimetus väljendub igapäevases käitumises ta kepsleb telefoniposti ees, suutmata otsustada, kummalt poolt sellest mööduda, on tegemist raskema häirega ambivalentsiga.
Psühhootilisuse all mõistetakse selliseid jooni, mis raskendavad inimesel olukorraga kohanemist: seltsimatus, julmus, agressiivsus, hoolimatus teiste vastu jne.
Teesklus omakorda hõlmab niisuguseid iseloomuomadusi nagu valelikkus, ebasiirus, pugejalikkus, konformism jms.
12 tunnusjoont
Eysenck määras statistilisel teel kindlaks 12 seksuaalkäitumise tunnusjoont, mis on järgnevad:
sallivus
rahuldus
neurootiline seks, mil täheldatakse konflikte tungide ja sisemiste
keeldude vahel
umbisikuline, individualiseerimata seks, mil tähtsam on toiming ise, partner on ebaoluline
pornograafia, mis kirjeldab inimese suhtumist seksuaalsesse
stimulatsioon
arglikkus
häbelikkus
domineerivus alluvus, mis kirjeldab suhtumist seksuaalsesse võrdsusesse
seksuaalne vastikustunne
seksuaalerutus
kehaline seks, mis annab vastuse küsimusele, kuidas inimene suhtub seksi kehalisse aspekti agressiivne seks
Kaks põhilist metafaktorit
Saadud andmeid üldistades sai Eysenck kaks nn. metafaktorit ehk põhitunnust, mis isiksuse seksuaalseid omadusi iseloomustavad:
seksuaallibiido, mille vastandiks on seksuaalne nõrkus, tagasihoidlikkus, ahistatus ning seksuaalrahuldus, mille vastandiks on seksuaalne rahuldamatus, hingeline pingeseisund (frustratsioon) ja patoloogia.
Eysenck tõdeb, et suguelu stiil sõltub olulisel määral isiksuse tüübist.
Ekstraverdid alustavad suguelu varem kui ambi- või introverdid, nende seksuaalkontaktide sagedus on suurem, neil on rohkem partnereid ja nende seksuaalkäitumine on vormilt mitmekesisem.
Ekstraverdid omistavad suuremat tähtsust erootilisele armumängule, harjuvad kiiremini seksuaalsete stiimulitega ning vahetavad seetõttu ambi- ja introvertidest sagedamini partnereid ning seksimiskohti. Ekstraverdid leiavad vaevata kontakti vastassoo esindajaga, neil on kalduvusi elunautimisele ja nad ei ela ebaõnnestumisi pikalt üle.
Seks on nende jaoks eelkõige nauding, neid ei eksita seksiga seotud hirmud (võimalus nakatuda suguhaigusesse), kahtlustused (äkki tahab ta mind endaga abielluma sundida?).
Introverdid ihkavad seevastu enam individualiseeritud, rafineeritud, püsivamate suhete poole.
Kahjuks takistavad nende endi isiksuse omadused neil soovitud eesmärke saavutada.
Kõrge psühhootilisuse tasemega inimestel on kõrged näitajad ka libiido ja maskuliinsuse osas.
Partneri isiksus ei huvita neid enamasti põrmugi, nad eelistavad umbisikulist seksi. Nad alluvad täielikult oma tugevale seksuaaltungile ega tunnista mingeid sotsiaalseid ega kõlbelisi keelde.
Kahjuks pole nad samas kunagi rahul oma sugueluga, neile on sageli omased seksuaalväärastused, nad osalevad hea meelega grupiseksis. Selliste tüüpide jaoks romantikat ei eksisteeri, nende suguelu jääb enamasti pelgalt bioloogilisele tasemele, mille eesmärgiks on orgasmi saamine.
Kõrge neurootilisuse tasemega inimestel on sageli tugev libiido, kuid nad ei saa seda rahuldada. Esiteks segavad neid süü- ja hirmutundmused oma kõrge seksuaalaktiivsuse tõttu, teiseks suhtlemisraskused.
Kõigist eelpoolkirjeldatud tüüpidest sagedamini on neil madalaimad seksuaalse rahuldatuse näitajad. Sageli tundub seks neile ohtliku ja vastikuna, omaenda tungid näivad ebanormaalsetena. Selle grupi esindajad on sageli võimetud orgasmi saama, naised kannatavad frigiidsuse all, mehi kimbutavad enneaegne seemnepurse ja impotentsus.
Nad peavad rangelt kinni nende ringkonnas levinud reeglitest. Nad ei tunnista iialgi, et neiski võivad tekkida ebaharilikud tunded või soovid. Suguelu alustavad nad tavaliselt hilja, mõistes hukka abielueelsed ja -välised suhted.
Nad idealiseerivad seksi ega eksperimenteeri selles vallas kunagi. Ehkki nende libiido on sageli nõrk, on nad oma sugueluga enamasti rahul, Nad lihtsalt ei suuda ette kujutada, et alternatiivseid võimalusi kasutades võiks nende suguelu olla hoopis rohkem rahuldust pakkuv.
Tüüpide seos sotsiaalse käitumisega
Eysenck eristab nelja peamist inimtüüpi, mis erinevad üksteisest oma seksuaaltundmuste ja -käitumise poolest:
Nõrga libiidoga inimesed, kes on oma sugueluga täiesti rahul. Need on puhtakujulised introverdid, kes moodustavad kõige monogaamsema osa rahvast, olles samas ka natsiooni moraali tugisambaks. Siin tuleb ära mainida tõsiasi, et erinevates kultuurides võivad kehtida vägagi erinevad arusaamad moraalist.
Puhtakujulised ekstraverdid, kellel tugev libiido seostub kõrge seksuaalse rahuldatusega, kuid kelle suguelu on ebastabiilne.
Inimesed, kellel nõrk libiido seostub tugevate piduritega, süütundega ja suhtlemisraskustega, mille tulemuseks on seksuaalne rahuldamatus. Enamasti kuuluvad siia rühma ebatüüpilised introverdid.
Tugeva libiidoga psühhootilised tüübid või tüübid, kelle neurootilisus seostub tugeva ekstravertsusega. See grupp on seksuaalselt rahuldamata ning kujutab lisaks sellele ohtu kaaskodanikele, sest neile on omane seksuaalne vägivald.
Lõpetuseks veel ühest suhtlemisoskuse vormist, milleks on armastamisvõime.
See koosneb kolmest komponendist:
kontaktivõimelisus, mille vastandiks on enesesse tõmbumine
emotsionaalsete kiindumuste püsivus
tundesügavus, intiimsuse vajadus
Mida enam on kirjeldatud omadused avaldunud, seda enam on inimene võimeline kestvateks suheteks.
allikas: www.kliinik.ee
pilt: sxc.hu
