Anekdoodid Jukust
***
Õpetaja küsib koolis, et Juku, miks sa puudusid koolist kaks päeva? Juku ütleb, et ema pesi mu püksid puhtaks ja ma ei saanud kooli tulla. Need on mul ainsad.
– Noh, aga teine päev?
– Teisel päeval tulin kooli, jõudsin juba kooli ligi, aga siis nägin, et teie püksid kuivasid.
Arvasin, et kooli pole, sest ega te siis püksata kooli tule.
1963
***
Õpetaja laseb koolis eesti keele tunnis lastel igasuguseid sõnu öelda.
– Lapsed, võtame k-tähe ja toome sõnu, mis algavad k-tähega.
Noh, öeldakse koer ja katus ja kivi ja muud. Jukul on kogu aeg käsi püsti, aga õpetaja ei julge teda küsida, hakkab veel äkki ropendama.
– No nii, aga võtame nüüd m-tähe. Nüüd öeldakse mootor ja maikuu ja moos. Õpetaja Jukut jälle küsida ei julge, ohtlikke sõnu oleks küllalt. – Nii, aga võtame nüüd o-tähe. Juku jälle vehib kärsitult käega ja tahab vastata. Õpetaja mõtleb, et no siin ei tohiks rumalaid sõnu ette tulla ja küsib Jukut.
Juku kargab püsti ja vastab: – Oinamunakott.
1963
***
Juku on lasteaias, … ei ole, Juku on koolis, aga internaatkoolis, nii et koju saab nädala lõpus ja ööbitakse koolis.
Juku kaebab õpetajale, et tema ei jää üksi magama, tema magab kodus koos emaga.
Õpetaja tuleb siis Juku kõrvale ja ütleb, et aga jää nüüd ruttu magama. Aga Juku ütleb, et ma ei jää magama. Ma olen harjunud näpuga ema nabaaugus ludima. Noh, õpetaja laseb siis Jukul näpu oma nabaauku panna.
Läheb tükk aega mööda, korraga ütleb õpetaja: – Kuule, Juku, see ei ole enam naba. – See ei ole enam näpp ka.
1960-ndad
***
Naisõpetaja seletab tunnis, mis on konkreetne, mis abstraktne. Ta ütleb, et lapsed, abstraktne on see, mida me ei näe. Konkreetne on see, mida me näeme.
No nii, tooge nüüd näiteid. Juku tõstab käe üles: – Minu püksid on konkreetsed, teie püksid abstraktsed.
1973
***
Juku helistab kooli ja teeb ema häält järele: – Halloo! Juku ei saa täna kooli tulla, tal on kõrge palavik. Õpetaja küsib, et aga kes räägib? – Minu ema.
1973
***
Juku läheb koju, päevikus neli kahte. Isa saab vihaseks, Jukul püksid maha, poiss kõhuli kirjutuslauale ja rihmaga peksma. Korraga hakkab Juku naerma.
Isa paneb rihmale hoogu juurde. Juku ikka naerab. – Mis sa naerad? Juku ei ütle midagi, muudkui naerab. – Ütle, mis sa naerad, muidu peksan veel edasi.
Juku ütleb, et mul on till tindipotis, ei tea, mis värvi nüüd lapsed tulevad.
1973
***
Õpetaja teeb lastega bioloogiatunni metsas. Vaadatakse lilli, linde, liblikaid, kui korraga silkab jänes üle metsatee.
Õpetaja kohe küsima: – Mis loom see oli? – See oli karu, pakub üks.
Õpetaja ei jää rahule. Pakutakse veel hunti ja rebast. Õpetaja on päris hämmingus: – Kuulge, lapsed, tuletage ometi meelde. Me oleme temast ju terve aasta rääkinud! Pikk vaikus ja Juku prahvatab: – Kas tõesti Lenin!?
1973
***
Juku läheb apteeki ja tahab osta preservatiive.
Ei leia aga kuidagi sobivat. Käib iga päev ja küsib aga jälle ühe numbri suurema. Viimaks apteeker küsib, et milles asi, iga päev küsid suuremat ja suuremat?
Juku ütleb, et meil tuleb koolis karneval. Ma tahaksin täkku täis munni mängida, aga ükski kantoss ei mahu pähe. Apteeker ütleb vastu, et tee siis midagi lihtsamat.
Võta suu sitta täis ja mängi perset.
1973
***
Juku läheb kooli ja räägib õpetajale, et meil tõi kass 7 poega. Läheb paar päeva mööda, siis küsib õpetaja, et kuidas kassidega lood on?
Juku ütleb, et kolm on veel kommunistid, teistel on juba silmad lahti.
1973
***
Juku puudus koolist ja järgmine päev küsib õpetaja, et miks sa puudusid?
Juku ütleb, et viisime isaga lehma pulli juurde. – Kas isa siis üksi poleks hakkama saanud? – Oleks vast saanud ka, aga ema arvas, et pull ikka etem.
1973
***
Jukul lähevad isa ja ema jalgratastega sõitma.
Juku tahaks ka minna, aga tal pole väikest ratast. Naabri Peeter siis soovitab, et kui meesterahvaratas ja naisterahvaratas kokku panna, tulebki väike.
Panevadki õhtul meesteratta naisteratta peale ja lähevad hommikul vaatama. Aga ei midagi. Vaatavad, uurivad, siis naabri Peeter avastab: – Oi-oi-oi, kummid unustasime maha võtta.
1973
***
Juku oli koolis jälle pahandust teinud ja ema kutsuti kooli.
Ema oli sedapsi, aga tuli ikka. Juku aga käib teiste ees ringi, näitab ema peale ja seletab: – Minu töö. – Tohoh! Kuidas nii? Teised ei taha kuidagi uskuda.
Aga Juku ütleb, et minu jah. Kes siis preservatiivile augu sisse tegi? 1973; variant vt.
1979
***
Kui Juku murdeeast välja sai, võis ta küla peal käima hakata. Ainsaks tingimuseks oli see, et ta pidi alati ühe karva kaasa tõmbama, siis teadis isa, et ta kuskil paha peal pole. Juku tegigi nii.
Võttis alati karva kaasa, kui koju tuli. Isa pani prillid ette: – Ahah, see on Ann. See on Anna. See on Anne. Jne. Kord läks Jukul karv meelest ja koju tulles kitkus ta asitõendi lehmasabast.
Kodus isa uuris ja tunnistas, kuni hüüdis: – Naine, kus on minu kõvakübar ja jalutuskepp? Külla on uus nähtus tekkinud.
1973
***
Tunnis jääb aega üle ja õpetaja küsib lastelt, et mida nüüd teha.
Jukul käsi püsti: – Õpetaja, hakkame anekdoote rääkima! – See on kahtlane ettevõtmine, Juku, ainult siis võib, kui need on viisakad. Juku alustab: – Noh, tüdrukule tuleb poiss külla, ütleme, et minu õele.
Lähevad teise tuppa klaverit mängima, aga keeravad ukse lukku. Ega mina siis kah loll pole, vaatan lukuaugust. Näen, et hakkavad riidest lahti võtma … – Aitab, Juku, käratab õpetaja, asi läheb rumalaks. – Seda arvan mina ka. Eks nad vist tahtsid klaverisse sittuda.
1973
***
Juku küsib isa käest, et isa, kas sulle jäävad hästi näod meelde? Isa ütleb, et üldiselt jäävad jah, pole viga. – Siis on hea. Ma lõhkusin su habemeajamispeegli ära.
1973
***
Õpetaja küsib koolis, et Juku, miks sa eile koolist puudusid? – Meil oli perekonnas juurdekasv. – Oo! Soovin õnne! Kas vend või õde? – Oh, mis te nüüd, õpetaja. Ema läks lõpuks mehele.
1973
Loe rohkem anekdoote SIIN>>>Jüri Viikbergi raamat ANEKDOODIRAAMAT: Naeruga eilsest: Eesti anekdoot 1960–1990
pilt: pixabay.com
