Inimese elu kulgeb seitsmeaastaste tsüklitena. Iga tsükkel lõpeb kriisiga, mis viib järgmisse etappi.
0-7. eluaasta.
Lapsel on tugev side emaga. Ema lõhn, hääl, soojus ja suudlused on esimesed signaalid. Laps avastab tugeva armastuse ema vastu.
Periood lõpeb tavaliselt emaarmastuse kaitsva kookoni mõranemisega: laps hakkab avastama ülejäänud maailma ja muid suhteid.
7-14. eluaasta.
Lapsel areneb tugev side isaga. Hakkab kujunema isiksus. Isa on eelistatud partner ja liitlane maailma avastamisel väljaspool perekonda. Isa kuju tõuseb esiplaanile.
Kui ema oli esimese tsükli ajal armastatud, siis nüüd on isa imetletud.
14-21. eluaasta.
Mäss ühiskonna vastu. Intellekti kujunemine. Noorusaja kriis. Tahetakse maailma muuta ja olemasolevaid struktuure purustada, kusjuures arvatakse et ollakse selleks võimelised.
Noorukit tõmbab mässumeelsus, talle meeldib vali muusika, romantiline ellusuhtumine, sõltumatus. Võetakse omaks anarhistlikud maailmavaated. Periood lõpeb perekonnast lahkumisega.
21-28. eluaasta.
Liitumine ühiskonnaga. Mässumeelne iseloom muutub rahulikumaks. Kuna süsteemi muutmine ei õnnestunud, tekib uus eesmärk: teha kõik paremini kui eelmine põlvkond.
Otsitakse vanemate omast huvitavamat tööd, elupaika ning püütakse kujundada õnnelikumat paariselu kui vanematel. Leitakse elukaaslane ning pannakse alus omaenda perekonnale.
Periood lõpeb abiellumisega.
28-35. eluaasta.
Kodukolde kindlustamine. Pärast abiellumist, korteri ja auto soetamist tulevad lapsed. Hakatakse koguma varandust. Kui suhted emaga pole selgeks räägitud, hakkab too miniale peavalu valmistama.
Kui pole suudetud vabaneda mässumeelsusest ühiskonna vastu, võib töö juures tekkida konflikte. 35. eluaasta on eriti tähtis: perekond elab üle kriisi või minnakse teineteisest lahku.
35-42. eluaasta.
Alustatakse uuesti nullist. Kriis möödas, alustab inimene tehtud vigadest saadud kogemuste najal kas teise perekonna ülesehitamist või vana taastamist.
Suhted lähedastega tuleb ümber hinnata. See on aeg, mil lahutatud mehed ja naised leiavad omale armukesed. Mõeldakse ka oma suhetele ühiskonnaga: nüüd valitakse amet mitte turvalisuse, vaid huvitavuse või vaba aja järgi.
42-49. eluaasta.
Ühiskonna vallutamine. Kui uus ja parem suhe on üles ehitatud, võib inimene täiel rinnal nautida perekonda, tööd ja oma isiksuse arengut. Selle võiduga kaasneb kaks uut käitumismudelit.
Võidakse muutuda ahneks materiaalse edukuse tunnusmärkide järele: rohkem raha, mugavusi, armukesi, võimu. Ent võidakse asuda ka vaimu arendamise teele. Ülima tõenäosusega lõpeb see periood identiteedikriisi ja eksistentsiaalsete probleemidega.
Otsitakse elu mõtet.
49-56. eluaasta.
Vaimne ärkamine. Kui inimesel on perekonna ülesehitamine õnnestunud, kui ta on end realiseerinud nii perekonnas kui töös, tekib tal loomulik soov vaimsuse järele.
Vaimsuse otsingud – juhul, kui need toimuvad õigel viisil, nii et hoidutakse kergemast teest ega ühineta gruppidega, mis pakuvad valmis ideid – on lõputud.
See hõlmab kogu ülejäänud elu.
Allikas: Bernard Werber, „Inglite impeerium“
pilt: pixabay.com
