Huuli värviv naine sööb elu jooksul ära 9 kilo huulepulka ja kaks korda päevas hambaid pesev inimene 10 kilo hambapastat.
Naha kaudu jõuab meist igaühe organismi teatud kogus seepi, kreemi, sampooni, palsamit ja muid kosmeetikume; oma osa lisandub toodetest lenduvate ainete sissehingamisel.
Mida arvab sellest kõigest meie keha?
Tarbitavad kosmeetikakogused kasvavad päev-päevalt.
Lisandub uusi tooteid ja neis kasutatavaid komponente. Juba praegu on arvud soliidsed: kosmeetikumide valmistamiseks kasutatakse ligi 8000 ainet, maailmas ringleb üle kolme miljoni toote.
Mida rohkem kosmeetikat kasutame, seda rohkem jõuab seda organismi. Näiteks hambapastast neelame alla 17% ja suuloputusvedelikust kümnendiku, umbes sama suur osa jääb kehale seebist, dušigeelist, šampoonist jne.
Kõik see on suuremal või vähemal määral keemia. Kas see on meie tervisele ohutu?
RANGED OHUTUSNÕUDED
Euroopa Liidu kosmeetikadirektiiv sätestab nõude, et Liidu piires turustatav kosmeetikum ei tohi kogu oma eluea jooksul kahjustada inimese tervist, kui temaga toimitakse ettenähtud viisil ja tingimustel.
Seejuures on lisatud, et arvesse tuleb võtta ka kosmeetikumi organismi sattumise võimalusi, seda isegi võimaliku väärkasutuse puhul.
Ohutusnõuete täitmine seab kosmeetikumi tootjatele karmid tingimused. Alates sellest, et tootjatel tuleb hoolikalt valida ja kontrollida kosmeetikavahendite koostisosi, nende sobivust nii omavahel kui ka tarbijale.
Lõpetades sellega, et kosmeetikumide tootmine peab olema kuni tehasest väljumiseni range kontrolli all, tooted ei tohi saastuda ja peavad olema õigesti pakendatud.
Ka toodete märgistamine, transportimise ja kasutamise õpetus, vajadusel hoiatused ning asjakohane abi õnnetuse korral on pandud tootjate mureks. Kui turule jõudnud kaup tarvitajatele kõigest hoolimata kõrvalnähte tekitab, on vajalike uuringute korraldamine samuti tootjate ülesanne.
Mõistagi ei ole vastutusest priid toote tarnijad ega turustajad.
Riigiti käib järelevalve kosmeetikumide üle erinevalt. Eestis tuleb tootjatel või importijatel toodete turuletoomiseks saada Tervisekaitseinspektsioonilt realiseerimisluba.
Selleks esitab turuletooja inspektsioonile kvaliteedisertifikaadi ehk täpsed andmed toote koostise, kasutamise ja isegi pakendimaterjali kohta, tõestamaks kauba ohutust tervisele.
Vajadusel tellib inspektsioon lisaandmeid ja/või teeb laborianalüüsi.
Niisugust menetlust nimetatakse ennetavaks kontrolliks. Aga tervisekaitseametnikel on koos tarbijakaitseametnikega käsil kontrolli juurutamine ka juba turul ringleva toodangu üle.
Seda nimetatakse turujärelevalveks ja väga tähtis sõna on siin öelda tarbijatel. Kui mingi kosmeetikum tundub kahtlane või on tarvitamisel tekitanud kõrvalnähte, teavitage sellest tervise- või tarbijakaitsjaid.
KOSMEETIKUMI OHUTUSE TAGAMINE
Kosmeetikumi toime ja ohutuse määrab koostisosade valik. Kosmeetikum koosneb enamasti kas sünteetilistest või looduslikest ainetest-ühenditest – need ei tohi valmistoodangus olla tervisele ohtlikud.
Kuna sajaprotsendiliselt ohutuid tooraineid/kemikaale pole olemas, tuleb tootjatel nende kasutamisel ja ohu minimeerimisel juhinduda suurest hulgast ettekirjutustest ning juhenditest.
Näiteks Euroopa Liidu kosmeetikavahendite direktiiv keelab kasutada 420 ainet; loetleb teatud ainete piirkontsentratsiooni toodetes; määrab tooted, kus võib teatud aineid kasutada; seab limiidid konservantidele, värvainetele, UV-filtritele.
Enamasti kasutavad kosmeetikumide tootjad tuntud ja uuritud ühendeid. Kui aga tegemist on vähemtuntud komponendiga, tellitakse arvamusi asjatundjatelt ja valmistoodangut testitakse kas loomadel või inimestel. Täiendavaid andmeid tuleb koguda ja teste teha isegi siis, kui kasutatakse küll tuntud ainet-ühendit, kuid varasemast erineval moel.
Uus kosmeetikum valmib tootearendaja ja toksikoloogi koostöös, neid toetab hulk teisigi tegijaid. Lõpliku hinnangu toote ohutusele annab aga ohutuse/riski hindaja, kellel peavad korraga olema nii farmatseudi, toksikoloogi, dermatoloogi kui ka meediku teadmised. Lisaks erialasele tarkusele peab ta olema vastutusvõimeline, väga usaldusväärne ning eetiline inimene.
Riski/ohutuse hindaja on kompaniis toodete ohutuse eest vastutav võtmeisik. Kui ta teeb oma tööd hästi, on tootja edukas. Kui ta on vääratanud ja kasvõi üksainus toode saab turul süüdistuse terviseohtlikkuses, võib tootjale järgneda katastroof.
TARBIJA EES VASTUTAB KA RIIK
Nii kosmeetikumide kui ka muude toodete tootjad-tarnijad kannavad lõplikku vastutust tarbija ees koos riigiga – igaüks oma pädevuse piires. Tootja osa sai väga lühidalt juba kirja, riigi osa on tagada arusaadav seadusandlus ning sätestatu elluviimine.
Sestap on riigi seadusandlikud instantsid loonud suure hulga seadusi-määrusi ja täitevvõim ellu kutsunud vastavad riiklikud järelevalve- ja sunniorganisatsioonid. Sest kui pole kontrolli ja puudub sund, kaob ära ka seaduskuulekus.
Nagu eespool kirjas, on järelevalve kosmeetikumide terviseohutuse üle Eestis põhiliselt Tervisekaitseinspektsiooni ülesanne. Aastas saab sellest asutusest realiseerimisloa tuhandeid uusi tooteid. Enamik neist vastab nõudmistele, kuid on olnud ka neid, millele ametnikud pidid näitama stopptuld.
Õnneks on hakanud vähenema vahendajate katsed sokutada Eestisse kaupa, mida Euroopa Liidu liikmesriikides või ka mujal mingil põhjusel müüa ei tohi.
Kosmeetikumidele realiseerimisloa väljastamisel järgibki Tervisekaitseinspektsioon suuresti Euroopa Liidu sellealaseid ettekirjutusi. Neist lähtuvalt on tagasi lükatud platsenta tõmmist sisaldavaid kosmeetikatooteid, kuna EL kosmeetikadirektiiv keelab müüa inimrakke, -organeid ja -kudesid sisaldavaid tooteid.
Eestisse sisseveoks ei saanud luba ka India hambapasta, mille fluoriidisisaldus oli üle normi ja realiseerimisaeg lõppenud.
Aerosoolpakendite puhul aga peab jälgima, et deodorandid ja juukselakid ei sisaldaks osoonikihti lagundavaid gaase, näiteks freoone. Samal ajal on lubatud propellendina (aine, mis surub laki või deodorandi pudelist välja) kasutada propaani või butaani.
Tagasilükatud kosmeetikumide arv on aastate lõikes olnud väga erinev, ulatudes 9-st kuni 56 tooteni.
Kuid isegi siis, kui kvaliteedisertifikaadid näitavad, et toode vastab nõuetele igati, on mõnel juhul ostjatel tekkinud allergianähud. Näiteks võib tuua A-vitamiini, makadaamia õli ja mesilasvaha sisaldavaid kreeme.
Sajaprotsendilist tagatist toote ohutuse kohta ei saa anda mitte keegi mitte kusagil mitte kellelegi. Ka pole sada protsenti kindel see, et kõik turul ringlevad tooted on vajaliku kontrolli läbinud.
Seepärast jääb tahes-tahtmata osa vastutust tarbija kanda. Kahtle, kontrolli, küsi ja juurdle, enne kui ostad. Sama korda siis, kui oled juba ostnud.
allikas: http://www.kliinik.ee
pilt: pixabay.com
