Sa kardad rannas lahti riietuda? Sa ei julge spordisaali minna, kuna kardad teiste kõrval väga ebasportlik välja näha? Sul on tunne, et tänaval vaadatakse sulle järgi, sest sa pole küllalt hea välimusega?
Kehaliste harjutuste tervistav mõju koos rezhiimi ja läbimõeldud toitumisega on üldtuntud. Organism on loodud tööks, ilma milleta ta jääks kiduraks ja füsioloogilised protsessid kaotaks kooskõla. Liikumine on organismi kõige loomulikum tegevus.
Liikumise olulisim väärtus on südameveresoonkonna ja lihasaparaadi tugevdamine ning organismi hapnikuga varustatuse parandamine. Sellega kaasneb ilus välimus ja hea enesetunne.
Mis on fitness?
Spordimeedikud on välja töötanud meetodid, mis aitavad inimestel tegeleda tasakaalustatud füüsilise aktiivsusega. Sellele on antud inglise keeles termin fitness.
Eesti keelde on seda väga raske tõlkida, seetõttu kasutatakse ka eestikeelses kirjanduses ingliskeelset terminit. Sõna fitness tähendab heas füüsilises vormis olemist.
Fitness on parimaks profülaktikaks ja ravivahendiks mitmesuguste tervisehäirete puhul. See on jõukohane ja kättesaadav igas vanuses inimestele.
Ta võimaldab säilitada ja parandada figuuri, annab tervist ja reipust, aitab kohaneda tänapäeva elurütmiga.
Fitness hõlmab kolme komponenti:
aeroobne treening,
anaeroobne treening ja
õige toitumine.
Enne treenima hakkamist tuleb kindlasti paika panna, kui pikaajaline ja intensiivne peaks sinu treening olema. See sõltub vanusest, soost, eelnevast treenitusest ja tervislikust seisundist.
Inimesed, kes pole varem treeninud või kes põevad kroonilisi, eriti liigeste-, südame- ja kopsuhaigusi, peaksid kindlasti enne konsulteerima perearstiga. Kindlaks tuleks määrata ka ealine pulsimaksimum.
Tõsisemad harjutajad ja ka need, kellel tervisega probleeme, võiksid muretseda endale elektroonilise pulsilugeja, mis annab märku, kui koormus liiga suureks hakkab minema.
Enne treenima asumist tuleks paika panna ka eesmärgid – näiteks millise kehapiirkonna lihaseid arendada, millises piirkonnas võiks ümbermõõt olla väiksem või suurem jne. Sellele vastavalt tuleks valida harjutused. Jõusaalides on olemas treenerid, kellega tasuks alati nõu pidada.
Inimene võtab treeninguid alustades sageli ideaaliks mõne silmapaistva atleedi, andmata endale aru, et tal on hoopis teist tüüpi keha. Ka sama kehatüübi korral ei ole mõtet teisi kopeerida. Ilu tuleb otsida ja arendada iseendas.
Millist kasu saan liikumisest?
Liigesed ja lihased.
Tugevad lihased aitavad ära hoida ja ka vähendada liigesvalusid, eriti seljavalusid. Sage liikumine parandab toitainete imendumist liigeskõhredesse ning vähendab kõhre kulumist ning sellest tulenevat artroosi. Samuti väheneb liikuval inimesel osteoporoosi e. luuhõrenemise risk.
Südame-veresoonkond.
Südame jõudlus suureneb ning paraneb kõikide organite varustatus vere ja hapnikuga.
Psüühika.
Liikumisel vabanevad heaolutunnet tekitavad ained endorfiinid. Liikumine aitab maandada ka pingeid ning mõjub hästi depressiivsetele inimestele – tõuseb inimese enesehinnang ja usk oma võimetesse.
allikas: www.advent.ee
pilt: pixabay.com
