Pärast meeldivat jalutuskäiku võite leida nahal puugi.+ Seepärast peate teadma, kes on puuk ja kuidas teda ohutult eemaldada, samuti kuidas ennast puukide eest kaitsta.
Kes on puuk?
Puuk ei ole putukas nagu kärbes, sääsk, kirp või täi, vaid ämblikulaadne ja seetõttu sugulane ämblike ja skorpionidega. Puuk on meie sega- ja lehtmetsade, puisniitude ja heinamaade tavaline elanik. Kogu maailmas leidub mitusada liiki puuke. Eestis levinud puugiliikidest on haiguste levitajatena ohtlikud võsapuuk (Ixodes ricinus), keda võib leida kogu Eestis, ja laanepuuk (Ixodes persulcatus), kes elutseb Läänemaal, Pärnumaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Tartumaal, Jõgevamaal ja Ida-Virumaal.
Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades. Aktiivne puuk varitseb tihti rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal ja ootab sobiva ohvri möödumist.
Siiani pole päris selge, kuidas puuk, kellel pole silmi, oma saagi avastab. Arvatavasti võimaldab puugil oma ohvrit lokaliseerida ja teda rünnata mööduva looma või inimese väljahingatavas õhus leiduv süsinikdioksiid või temast lähtuv soojuskiirgus, samuti tema tekitatud liikumine taimestikus.
Oma arengus teeb puuk läbi kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Puugi elutsükkel on lühike, tavaliselt 2-3 aastat. Selle aja jooksul kasvab ta kümnendiku millimeetri suurusest vastsest 3-4 mm pikkuseks täiskasvanud puugiks. Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra, vajades vaid mõne tilga verd. Toit seedib paar päeva kuni nädala, seejärel võib puuk talvituda ja jõuda järgmisesse arengustaadiumi.
Enne kui puuk asub verd imema, laseb ta oma kidadega varustatud iminoka kaudu haavasse natuke sülge. Sülg toimib osaliselt tuimestusvahendina, mis muudab hammustuse valutuks, samas sisaldab see ka vere hüübimist takistavat ainet.
On tavaline, et puugihammustust ei märgatagi. Selle põhjuseks on puugi vabanemine enne, kui ta avastatakse, samuti on puuki tema varasemates arengujärkudes väiksuse tõttu raske leida või ära tunda.
Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on + 5 kraadi.
Puugihammustus
Risk ühestainsast puugihammustusest haigestuda on väike.
Puuk tuleb võimalikult ruttu eemaldada. Ohtlik on puugist liiga kõvasti kinni haarata, sellega võid viia hammustuskohta puuginakkust. Seetõttu hoidu puugi tagakeha pigistamisest või määrimisest.
Kasuta peeni pintsette, mille abil võid puuki haarata pea poolt, nii naha lähedalt kui võimalik. Seejärel tõmba puuk ettevaatlikult otse välja.
Pärast puugi eemaldamist tuleb haav kindlasti vee ja seebi või desinfitseerimisvahendiga pesta. Kui pärast hammustust märkad ringikujulist punetust või muid sümptomeid, pöördu kohe arsti poole.
Kuidas end puukide eest kaitsta?
Kindlat kaitset puukide eest ei ole. Aga siiski on võimalik puugihammustuste vältimiseks mõndagi teha.
Tähelepanu peaks pöörama õigele riietusele. Kanda tuleks kinnist, pikkade varrukatega riietust ja pikki pükse. Kuna puugid viibivad peamiselt alusmetsas ja rohus, on otstarbekas tõmmata sokid püksisäärte peale. Heledad riided on tumedatest soovitatavamad, sest nende peal on puugid hästi näha ja on võimalik nad juba enne hammustust eemaldada.
Pärast puukide levikuterritooriumil õues viibimist tuleks kogu keha puuke otsides üle vaadata. Enne hammustamist otsivad puugid endale tavaliselt sobivat kohta ja ronivad enamasti tükk aega mööda keha ringi. Puugid eelistavad õhukese nahaga sooja kehapinda ning seetõttu tuleks puuke otsides eriti põhjalikult üle vaadata kaenlaalused, põlveõndlad, kael, pea (eriti lastel) ja jalgevahe.
Vältida tuleks viibimist kõrges rohus või alusmetsas.
Kasutama peaks putukatõrjevahendeid. Need aitavad vähemalt mõnda aega. Aga ka need ei kujuta endast siiski kindlat kaitset puukide eest.
Kuidas puugitõrjevahendid toimivad? Puugid otsivad ohvreid lõhna järgi: Halleri elundiga haistavad nad teatud aineid, mida nad tajuvad atraktiivsena. On aga olemas ka teatud lõhnaained, mis puukidele ei meeldi.
Kuidas puuke õigesti eemaldada?
Peaaegu igaüks tunneb mingit “salanippi” puukide eemaldamiseks – alates puukide põletamisest kuni nendele õli pealetilgutamiseni. Sellised meetodid toovad siiski rohkem kahju kui kasu. Võib juhtuda, et surmavõitluse käigus puuk alles haigusetekitajaid haava eraldabki. Puugi pigistamine eemaldamise käigus võib samuti kahjulik olla. Puugid ronivad töödeldud kohtadele ja neid on võimalik maha pühkida.
Puuke tuleks seetõttu eemaldada väga ettevaatlikult peenikeste pintsettide või skalpelli abil. Selleks vajuta abivahend tugevalt vastu nahka ja tõmba või kangutada puuk ettevaatlikult välja. Kes ei ole kindel, et oskab puuki õigesti eemaldada, peaks arsti poole pöörduma. Kuna puugi paljude sarvhammastega lõugtundlatel keermeid ei ole, pole vaja puuki eemaldamise ajal paremale ega vasakule keerata. Puugid tuleks eemaldada võimalikult kiiresti ja õigesti.
Lapsed
Suvel ei ole laste jaoks enamasti midagi toredamat kui vabal ajal õues olla. Eriti põnevad on mängud, kus liigutakse läbi metsa, peidetakse ennast põõsaste taha või ehitatakse koguni puu otsa onn.
Loomulikult ei tahaks lastelt seda rõõmu ära võtta. Sellele vaatamata tasub puugihammustuste vältimiseks järgida mõningaid põhireegleid.
Laste puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata sellele, et nad kannaksid õiget riietust. Metsas või põõsastes mängides peaks kandma kinnist, pikkade varrukatega riietust ja pikki pükse.
Juhul kui elate puukentsefaliidi riskipiirkonnas, peaksite rääkima lastearstiga vajalikust puukentsefaliidivastasest vaktsineerimisest.
Kodus vaadake kogu lapse keha puuke otsides üle. Puugid on imepisikesed ja enne, kui nad vereimemiseks sobiva hammustuskoha on leidnud, ronivad nad mööda keha või riideid ringi. Laste puhul pöörake tähelepanu ka peale. Teised ohustatud kohad on kaenlaalused, põlveõndlad, kael ja jalgevahe.
Loomad
Ka loomad on sageli puugihammustuste ohvrid. Andmed puukentsefaliidi esinemissageduse kohta näiteks koertel on aga vastuolulised. Minevikus on küll esinenud üksikuid puukentsefaliiti haigestumisi, aga enamik varasematest sellekohastest teadetest osutus valeks. Koerte jaoks praegu vaktsiini ei ole. Saksamaal saadaolevad vaktsiinid on ette nähtud eranditult inimeste jaoks.
Teisiti on asi borrelioosiga, mille vastu on Kesk-Euroopas koerte jaoks küll vaktsiin olemas, ent see ei ole eriti tõhus. Põhjus: vaktsiin on suunatud borrelioosibakteri vastu, mis esineb borrelioosi tekitajana põhiliselt USAs. Saksamaal on sellesse borrelioositüüpi haigestumise protsent väga väike. Borrelioosil võivad olla nii inimeste kui ka loomade jaoks rasked tagajärjed.
Selleks, et oma looma parimal võimalikul viisil kaitsta, peaksite rääkima loomaarstiga, kuidas oma neljajalgset puukide eest kõige paremini hoida.
Allikas: www.puuk.ee
pilt: pixabay.com
