Akne on probleem, mida me tavaliselt püüame teiste eest varjata. Kuid punnide pärast muretsemine põhjustab omakorda stressi, mis Norra teadlaste arvates muudab olukorra veelgi halvemaks.
pilt: djcodrin / FreeDigitalPhotos.net
Milleni viib stress?
Norras 18-19-aastaste tütarlaste ja noormeeste seas läbiviidud uuring näitas, et depressioonikalduvusega noortel on probleemsem näonahk: naha seisund peegeldab otseselt indiviidi rahulolu eluga.
Kuid kas tõesti provotseerib iga kurb mõte vistrike teket?
„See ei pruugi nii olla,” kinnitab Mathew Avram, Massachusettsi Esteetilise Meditsiini ja Kosmetoloogia Keskuse arst, ”uuring paljastas seose, kuid mitte seaduspärasuse.”
Täpselt võib öelda vaid ühte: naha seisund võib stressi või depressiooni ajal märgatavalt halveneda. Võimalik on seegi, et masendus johtub juba olemasolevatest vistrikest.
„Tuli välja, et väsimus ja stress omavad erilist mõju organismi rasunäärmetele: need hakkavad intensiivsemalt töötama ning toodavad rohkem rasu. Liigne rasu koguneb aga pooridesse, mis selle tulemusena ummistuvad,” seletab meditsiinidoktor Diane Bernson.
Hormoonide mõju
Sarnane mõju on ka hormonaalsetel muutustel. Just sel põhjusel muutuvad juuksed rasvasemaks umbes nädal aega enne menstruatsiooni. Kas ka sinu nahaprobleemide põhjuseks on hormoonid? Järgmine lühitest aitab selgusele jõuda.
Test:
1. Uuri kosmeetikat, mida sa igapäevaselt kasutad: kas nende vahendite seas on ainult sellised, mis ei ummista poore?
2. Kas sinu tsükkel on enamasti ebaregulaarne?
3. Kas oled tähele pannud, et enne menstruatsiooni tekib rohkem vistrikke ja nahk muutub rasvasemaks?
„Juhul kui olete kõigile küsimustele vastanud „JAH”, siis on üsna tõenäoline, et nahaprobleemide põhjus peitub hormonaalses tasakaalutuses,” väidab Diane Bernson. Sel juhul tasuks pöörduda naistearsti poole, kes ilmselt soovitab proovida rasedusvastaseid tablette, mis aitavad tsüklit reguleerida.
Asi on toitumises!
Dietoloogid ütlevad, et naised, kes söövad vähe värskeid puu- ja köögivilju, kannatavad sagedamini akne käes. „Tõsi küll, ühekordne selleri söömine ei vabasta koheselt vistrikest,” nendib Coco Auerswald, Kalifornia Ülikooli professor, „kasulikke puu- ja köögivilju tuleb süüa pidevalt.”
Samas ei tasu enda suhtes liiga range olla: ei ole mingeid tõestusi selle kohta, et üks maitsev saiake rikub näonaha.
Lõpetuseks soovitab Bernson konsulteerida asjatundjatega ning varuda kannatlikkust.
