Iga inimene puutub kokku aevastamise, luksumise ja haigutamisega.... Tuleb välja, et need tegevused on tervisele väga kasulikud! Teadlased on kindlad, et tegemist on looduslike refleksidega, mis peavad aitama inimesel terve olla.

pilt: dreamstime.com 

Aevastamine

Ninasse kogunevad mikroobid, allergeenid ja tolm ärritavad limaskesta närvijätkeid ning nendest vabanemiseks kasutabki keha aevastamist. Arvatakse isegi, et iga inimene peab päevas kindlasti 1-2 korda aevastama. Aga kui sa aevastad iga päev rohkem kui 5-6 korda, siis pole see enam normaalne ning peaksid kindlasti uurima välja aevastamise põhjused. Nendeks võivad olla tolmune ruum, allergia, nina limaskesta kuivus või mõni krooniline haigus.

Lisaks eksisteerib üks hämmastav nähtus – footiline aevastusrefleks. See tähendab, et inimene hakkab päikese käes aevastama. Teadlased oskavad nähtust ka seletada. Nimelt ärritavad päikesekiired haistmisretseptoreid. Refleks esineb umbes 30 % inimestel ning on pärilik.

Kuid mis põhjus aevastamisel ka poleks, tuleb igal juhul katta suu ja nina salvrätikuga, sest aevastamisel väljub meie ninast kiirusega 160 km/h üle 100 tuhande bakteri, mida võivad ümbritsevad inimesed sisse hingata. 

Haigutamine

Haigutamine on üks saladuslikumaid organismi nähtusi, mille vajalikkuse ja eesmärkide üle on kaua vaieldud ja vaieldakse praegugi. On teada, et imikud haigutavad juba emaihus. Haigutamine on omane ka teistele loomadele: konnadele, lindudele, imetajatele ja isegi kaladele. Kas arvad, et haigutamine on seotud eelkõige igavuse ja unisusega? Hiljutised uuringud on näidanud, et haigutamine pole nendega kuidagi seotud. Sageli haigutavad inimesed ka siis, kui magada ei taha. Näiteks haigutavad paljud ka muretsedes või siis, kui on palav. Stressi korral on haigutamisel kaitsefunktsioon. Aju on ülekoormatud ning võib üle kuumeneda(nagu arvutigi). Närvisüsteem lülitabki sisse kaitsemehhanismi – haigutamise, et aju jahutada. Võimalik, et ruumis on kas liiga vähe hapnikku või lihtsalt palav.

Mis põhjus haigutamise taga ka poleks, on arstid veendunud – haigutamine on kasulik. Haigutamine aitab varustada organismi hapnikuga, vähendab stressi ja väsimust ning stimuleerib aju tööd.

Lisaks normaliseerib haigutamine vererõhku, tõstab tuju ning on heaks infarkti ja teiste südame-veresoonkonna haiguste profülaktikaks. Seega ei tasu haigutamise vastu võidelda, muidugi kui sa ei viibi parajasti ülemuse kabinetis.

Luksumine

Luksumine on keeruline protsess, mis tekib nn uitnärvis, mis ühendab söögitoru, vahelihast ja närvisüsteemi. Kui me sööme kiiresti, neelame alla suuri toidutükke või sööme liiga palju, siis ärritub uitnärv. Uitnärvi ärritus kandub edasi vahelihasse. Viimane hakkab jõuliselt kokku tõmbuma ning inimene luksubki.

Pikaajaline ja sagedane luksumine on spetsialistide jaoks ohumärk, sest healoomuline luksumine kestab mitte üle 30 minuti ja seda ei koge inimene niivõrd sageli. Sagedane luksumine võib anda märku gastriidist, saabuvast müokardi infarktist, hüpertensioonist, kopsude ja söögitoru haigustest ning paljudest teistest häiretest.

Inimene võib hakata luksuma ka karjumise või ehmumise tõttu. Ühtlasi on luksumine sageli stressi või närvihaiguste tagajärg. Meditsiiniajaloost on teada tõeliste psüühiliste epideemiate juhtumeid, kui inimesed nakatusid teineteiselt luksumisse ning luksusid kuude kaupa.

Luksumise vastu on palju häid abinõusid, kuid üksnes vähesed neist aitavad. Soovitatakse näiteks juua külma vett või pidada mõni sekund hinge kinni.

Aevastage, luksuge ja haigutage nii palju kui soovite! Arstid hoiatavad, et nende reflekside allasurumine võib olla tervisele ohtlik.