Arstid soovitavad:
* viiul ja klaver – närvihaiguste korral
* harf on asendamatu kardioloogias
* oboe ja klarnet tõttavad appi teie maksale
* flööt aitab unetuse korral
* saksofon taastab potentsi
Psühholoogid on täheldanud, et Mozarti muusika laeb lisaenergiaga! Mozart on erakordne helilooja – räägitakse, et tema muusika aitab peavalu, väsimuse, depressiooni ja külmetuse korral. Seda fenomeni nimetatakse „Mozarti efektiks”. Kas see on tõsi või müüt, otsustage ise!
Romantilised heliloojad, nagu Schubert, Chopin, Tšaikovski, Liszt sobivad suurepäraselt stressi mahavõtmiseks, kusjuures ei ole vahet, kas te kuulate muusikat või esitate ise.
Huvitav on fakt, et ka laulmine mõjub suurepäraselt organismile: laulmise ajal toimub õrn kurgu, kopsude, kopsutorude ja diafragma massaaž, mis treenib ja tugevdab neid elundeid samal ajal, kui heli stimuleerib nende tööd. Seega on loomulik, et ooperilauljad elavad teistest kauem.
Vaimu- ja religioosne muusika on suurepärane abiline valusündroomide korral.
Džäss ja bluus on depressiooni kurjemad vaenlased.
Rokkmuusika on võimeline leevendada närvipinget ja lihaste väsimust.
Samal ajal hard rock võib kuulajatel esile kutsuda agressiooni.
Räpp pidurdab ajutööd ning võib samuti olla agressiooni põhjustajaks. Kui te aga ise kirjutate räpp-laulu, kus räägite oma õnnetustest, on see suurepärane viis vabaneda negatiivsest energiast.
Mis aga puutub pop-muusikasse, siis võib selline muusika nii tõsta tuju kui ka rikkuda.
On teada, et pärast pop-kontserte on palju rohkem skandaale fännide vahel kui pärast rokk-kontserte. Samas, kas see sõltub muusikast või selle kuulajate kontingendist, on siiamaani saladus.
