Teadlaste koostatud statistika andmetel on ultraviolettkiirguse põhjustatud nahakahjustuste juhtumeid viimasel kümnel aastal ligi kolm korda rohkem kui eelmise sajandi lõpus. See aga tähendab, et päevitada tuleb ettevaatlikult. Juba kevade ja esimeste päikesepaisteliste päevade saabudes kasutage päikesekaitsevahendeid, sest muidu riskite oma ilusa päevitusega. 

NAHA VÄRV JA SPF

Eelkõige tuleks pöörata tähelepanu vahendi SPF-le ehk kaitsefaktorile, mis on välja toodud pakendil. Tavaliselt on SPF 2-50, mõnikord suuremgi. Mida suurem on SPF-i number, seda efektiivsem kaitse. Näiteks hoiab SPF 2 50 % kiirgusest kinni, SPF 10 – 90 %, SPF 25 – 96 %, SPF 50 – 98 %.

Päikesekaitsefaktori valimisel tuleb lähtuda oma nahavärvist. Mida tumedam nahk, seda väiksem võib olla SPF.

Kokku eristatakse 6 naha fototüüpi, kuid mõistlik on vaadelda nelja esimest, mis sobivad valge nahaga inimestele. Viimased kaks tüüpi käivad soojade maade elanike kohta – mustanahaliste ja väga tumeda naha inimestele.

I TÜÜP – väga hele nahk

Nahk on väga hele, õrn, kahvatu ja tundlik. Tavaliselt on sellistel inimestel ka tedretähnid. Silmad on sinised või rohelised, juuksed blondid või punased.

Sellise nahaga inimestel on väga raske päevitada, enamasti see nahatüüp ei päevitugi, vaid läheb punaseks. Juba 15-20-minutiline otsese päikesekiirguse käes viibimine tekitab päikesepõletust.

Sellise naha kaitseks läheb vaja kõige tõhusamaid vahendeid. Esimesel 2-3 päevitamiskorral tuleb kasutada kreemi SPF 40 faktoriga, seejärel võib järk-järgult üle minna SPF 30-le ja peale 2 nädalat regulaarset päevitamist SPF 20-le. Kaitsekreeme valides tuleb eelistada tundlikule nahale mõeldud vahendeid.

II TÜÜP – hele nahk

Nahk on hele, haruldaste tedretähnidega. Silmad sinised, hallid või pruunid. Juuksed punased, blondid või helepruunid.

Tegemist on tavalise Eestis esineva nahatüübiga. Põletused tekivad alles 20-40-minutilise päevitamise tulemusel. Nahk päevitub kergemini kui esimene tüüp, kuid ilusa kuldse päevituse saavutamiseks tuleb järk-järgult suurendada päevitamise aega, et nahk harjuks päikesekiirgusega.

Esimestel kordadel on soovitav kasutada SPF 30 kreemi, seejärel SPF 15.

III TÜÜP – keskmise tumedusega nahk

Europiidide seas kõige enimlevinud tüüp. Nahk on hele pruunika varjundiga või oliivikarva. Silmad on hallid või pruunid. Juuksed enamasti pruunid või helepruunid.

Selline nahk päevitub suhteliselt kiiresti ja kergelt, kuid järk-järgult. Enamasti ei lähe selline nahk peale päevitamist punaseks, vaid tekib kohe intensiivne pruunikas päevitus.

Esimestel päevadel tuleks kasutada SPF 20-15 kreemi ning peale seda piisab SPF 10-8-st. Meie päike sellist nahka peaaegu ei ohusta, kuid minnes lõunariikidesse tuleb muretseda ka tõhusam kaitse.

IV TÜÜP – tõmmu nahk

Selline nahk on tõmmu või tumedat oliivikarva värvi. Silmad on pruunid. Juuksed mustad või tumepruunid. Antud fototüübil ei esine kunagi tedretähne.

Sellise nahaga inimesed päevituvad alati kiiresti ja kergesti ning päikesepõletust peaaegu kunagi ei esine. Päevituse värv on väga intensiivne. Esialgu vajab selline nahk SPF 10 kreemi ning edaspidi võib piirduda SPF 4-ga.

PARIM AEG PÄEVITAMISEKS

Kindlatel tundidel on päevitada ohtlik. Seoses sellega vaatame üle, mis aeg on päevitamise seisukohalt kõige soodsam.

Pidage meeles, et päevitamise aega tuleb suurendada tasapisi. Esimestel 3 päeval ei tohiks päikese käes viibida üle 15-20 minuti. Järgmistel 7-10 päeval võib päevitada kuni tund aega. Kauem päevitada ei soovitata kellelegi.

Päikesekaitsekreem kantakse nahale 20 minutit enne randa või välja minekut – see aeg on vajalik kreemi imendumiseks.

KASULIKUD NÕUANDED

* Mõned kehaosad vajavad erilist kaitset – nina, laup, rinnad, õlad, põlved. Pöörake erilist tähelepanu sellele, et te kannate piisavalt päikesekaitsekreemi nendele kohtadele.

* Päikesekaitsekreemi valides eelistage veekindlat vahendit, sest ultraviolettkiirgus levib isegi vees.

* Isegi veekindlad vahendid vajavad taaskordset pealekandmist umbes 2-tunnise suplemise järel.

* Kreemi tuleb kasutada isegi varjus istudes, sest vesi ja päike peegeldavad 20 % UV-kiirgusest.

* Koju saabunud, minge dušši, et kaitsekreem maha pesta. Seejärel kasutage päevitusjärgset kreemi, mis sisaldab niisutavaid komponente ja vitamiine(B5 ja E).

* Ärge päevitage tühja kõhuga või kohe peale söömist. Parem on päevitada 1-1,5 tundi pärast söögikorda.

* Ärge tarbige päevitades alkoholi.

* Päevitamise ajal ei tohi magada, samuti ei ole soovitav lugeda.

* Ärge peske ennast vahetult enne päevitamist ega kasutage seepi, tualettvett, puhastuspiima. Seep hävitab naha kaitsekihi, tualettvesi ja puhastuspiim muudavad naha päikesekiirguse suhtes tundlikumaks. Nende vahendite kasutamise tulemusena võivad tekkida pruunid plekid.

* Kasutage hügieenilist huulepulka.

ÕIGEST TOITUMISEST

Sööge rohkem D-vitamiini sisaldavat toitu(kala, piim, kohupiim, munad), mis tagab nahale parema kaitse ultraviolettkiirguse vastu.

Päikesekiired vähendavad C-vitamiini varusid organismis. Seepärast tuleb selle puudust kompenseerida, süües C-vitamiini rikkaid köögi- ja puuvilju ning marju(näiteks sõstrad, tsitruselised, petersell, paprika, kapsas, kibuvits jne).

On tõestatud, et mõned tooted aitavad päevitamisele kaasa. Üheks selliseks köögiviljaks on TOMAT, mis sisaldab palju antioksüdant lükopeeni, mis soodustab päevituse eest vastutava melaniini tootmist organismis.

Ka aprikoosid ja porgand soodustavad ilusa päevituse teket. Nendes sisalduv beetakaroteen tekitab ilusa päevituse.

MEELDIVAT PÄEVITAMIST!