Naha struktuur
Nahk on keha välispind ja kogu keha katab kokku umbes 2 m² nahka. Nahk on inimese kõige suurem organ ja sellel väljenduvad nii füüsilised kui ka psühholoogilised mõjud.
Naha keskmine kaal on u. 14 kg ja seega u. 20% kogu kehakaalust. Nahk sisaldab endas umbes neljandiku kogu kehas paiknevast vedelikust.
Ühe ruutsentimeetri suurune nahapind sisaldab endas 600 000 naharakku, 5000 sensoorset e. meelerakku, 4 meetrit närve, 100 higinääret, 1 meeter veresooni, 15 rasunääret, 5 karva- ja 150 000 pigmendirakku.
Nahk koosneb 3 erinevast kihist.
Välimisest kihist lugema hakates on need järgmised:
Naha väliskiht e. Epidermis
Naha keskmine kiht e. Cutis
Kõige alumine rasvkude e. Subcutis
Naha pealmine kiht (Epidermis) täidab põhiliselt kaitsefunktsioone välismõjutuste vastu. See nahakiht on ka kosmeetilises mõttes olulisim. Epidermise alumises kihis toimub naharakkude uuenemine. Pideva regeneratsiooni käigus tõusevad surnud naharakud naha pindmisele kihile, kus need kuivavad ja eemalduvad. Kogu naharingluse protsess võtab aega umbes 28 päeva. Melanotsiidid asetsevad epidermise keskosas ja seal tekib pigmentatsioon Päikest võttes melaniini tootmine aktiviseerub ja nahas tekib „loomulik päikesekaitsesüsteem”.
Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke tänu kollageeni ja elastikkudedele. Nahk püsib nii tugeva ja elastsena. Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele. Ka rasunäärmed, karvarakud ja higinäärmed asetsevad selles nahakihis.
Subcutis ehk kõige sügavam nahakiht on tihedalt seotud keskmise osa e. Cutisega. See on nagu energiareserv kuhu on paigutunud nahale vajalikud toitained ja see nahakiht täidab kõik vajalikud kaitsefunktsioonid.
Nahafunktsioonid ja nende kasulikkus
Nahk on organismi väliskiht ja on mitmeid erinevaid ülesandeid, mida see peab täitma. Nahk kaitseb organismi eelkõige kahjulike välismõjude ja mustuse eest.
Happeline naha kaitsekiht on imeõhuke „mantel”, kus rasu ja higinäärmed kaitsevad nahka. Naha loomulik pH- tase on 5-6. Selleks, et tagada naha bioloogiline kaitsekiht tuleb naha pH taset hoida normi piires sobilike nahahooldustoodetega. Nahk reguleerib välistemperatuurile vastavalt ja püüab säilitada endas ühtlase temperatuuri. Nahk hoiab endas vett, rasvaineid, vitamiine, mis on pidevalt varuks. Päikesekiirguse eest kaitseb nahka D vitamiin, see kaitseb kogu organismi vastupanuvõimet.Kokkuvõttes võib öelda, et nahk on vitaalne organ, millel on palju erinevaid funktsioone. Ja sobilike kosmeetikavahenditega saab naha üldist seisundit normaliseerida.
Erinevad nahatüübid
Normaalne nahatüüp
Normaalse nahatüübi puhul on naha loomulik rasu- ja niiskuse tase õiges tasakaalus. Nahk on pehme ja sile ning nahapoorid on vähenähtavad.
Niiskusvaene ja kuiv nahatüüp
Kuiv nahk on tihti pinnalt kare, õrn ning kergesti reageeriv ilmastikutingimustele. Rasuerituse tase on väga madal ja niiskust jääb alati vajaka. Kuival nahal võivad esineda ka enneaegsed peened kortsud, põhiliselt silmade ja suu ümbruses.
Tundlik ja allergiline nahatüüp
Tundlik nahk reageerib kergesti sisemistele emotsioonidele ja välismõjudele. Nahale tekivad punetus, karedad piirkonnad ning kapilaarid võivad suureneda. Naha loomulik rasueritus on vähene ja alati ka niiskusvaene. Sellise nahatüübi puhul on sobilik nahahooldus eriti oluline!
Rasune nahatüüp
Rasuse nahatüübi puhul on nahapinnal näha rasust läiget, sest rasueritus on väga kõrge. Nahk näeb välja kahvatu, nahapoorid nähtavad ning tihti võivad tekkida vistrikud.
Kombineeritud nahatüüp
Kombineeritud nahk on tavaliselt rasune näo T-tsoonis ning kuiv silmade, suu ja ninaümbruses. Ka esimesed kortsud tekivad kergesti just kuivemas nahapiirkonnas.
Nõudlik nahatüüp
Seda nahatüüpi võib iseloomustada järgmiselt – kuivad piirkonnad, vähene elastsus ja enneaegsed vananemisilmingud. Naha niiskuse- ja rasu tasakaal on paigast ära ning stress, ilmastikumõjud ja ebakorrektne hooldus võivad tekitada tõsiseid nahaärritusi. Nahk võib nõudlikuks ka valguskiirguse või liigse päevituse tagajärjel.
Ebapuhas probleemne nahatüüp
Enamasti on probleemne nahk suurepooriline ja rasune. Tihti tekivad nahale vistrikud ja see probleem esineb peamiselt just puberteedieas poistel ja tüdrukutel. Vahest muutub nahk probleemseks ka menopausi ajal, kui naha rasu- ja niiskuse tasakaal on häiritud.
Allikas: www.careria.ee
