Küsimus sellest, kelle elu – koduperenaise või töötava naise – on magusam, tundub üksnes esmapilgul mõttetuna. Jutt käib tegelikult naise rollist ühiskonnast ning meeste suhtumisest töötavatesse naistesse.
Läbiviidud analüüsi tulemusena selgus, et nii ühe kui teise naise elus on oma plusse ja miinuseid. Tähtis on enda jaoks otsustada, millega soovitakse elus tegeleda ja millele pühendada enamik oma ajast.
Eneseteostus: 1-0 töötava naise kasuks
Koduperenaiseks olemine tähendab sageli teiste elu elamist ning oma huvide ohverdamist mehe ja laste kasuks. Hea koduperenaine mõtleb eelkõige lähedaste probleemidele ja püüab nõu anda, unustades mõneks ajaks kõik isiklikud mured. Kahtlemata, selline elu pakub samuti eneseteostust, kuna naine tunneb end vajaliku ja kasuliku inimesena. Mõte a la „nemad ei saa minuta hakkama“ soojendab hinge. Kuid lapsed kasvavad suureks ja mees võib ka ära minna. Tekkinud tühjust ja hingevaakumit on keeruline millegagi täita ning ümbritsevate nõuanne elada mõnda aega enda jaoks tundub irvitusena. Töötaval naisel on aga enamikul juhtudel tagatud terveks eluks eneseteostusvõimalus. Karjäärinaine teab enamasti juba 30-aastaselt, millega tahaks ülejäänud elu tegeleda. Koduperenaise jaoks on aga tegemist üsna raske küsimusega – ta võib olla väga andekas, kuid on peaaegu võimatu ühe hetkega otsustada, mida oma eluga peale hakata.
Raha: 1-0 töötava naise kasuks
Iga päev tööl käival naisel on kindlad töökohustused, normeeritud tööpäev ja reeglina ka regulaarne töötasu. Koduperenaise graafik on enamasti normeerimata ja eeldab tegelikult „ööpäevaringset valvelolekut“, mille eest pole ettenähtud kindlat materiaalset tasu. Seega on koduperenaise palgaks toit ja eluase ning ta on sunnitud olema oma abikaasast rahalises sõltuvuses. See roll pole kuigi meeldiv.
Vastutustundlikkus: 0-1 koduperenaise kasuks
Paljudele meestele meeldib, kui tema kõrval on olemas otsustusvõimeline inimene, kes on valmis aitama temal saatuslikke otsuseid vastu võtta. Lisaks peab koduperenaine muretsema ka laste ja majapidamise käekäigu pärast. Kõik see muudab koduperenaise palju vastutustundlikumaks, mida ei saa öelda töötava naise kohta.
Karjäär: 1-1 = viik
Koduperenaist, kes otsustab 15 aastat pärast ülikooli lõpetamist tööle minna, kuigi pole päevagi erialast tööd teinud, ootab terve rida vähemeeldivaid üllatusi. Alustada tuleks sellest, et üksnes üksik tööandja võtab keskealise ja töökogemuseta naise tööle(loomulikult, kui tegemist pole tema mehe või armukese sõbraga). Kuid adekvaatse enesehinnangu ja optimismi olemasolul saab koduperenaine nende raskustega üsna lihtsalt hakkama, eriti kui otsustab oma isikliku äri kasuks.
Argielu: 1-0 töötava naise kasuks
Heaga harjub kiiresti ning reeglina kujuneb teistel leibkonna liikmetel arvamus, et koduperenaine on vaja üksnes argielu kergendamiseks ning eksisteerib samadel eesmärkidel mis külmkapp või tolmuimeja, kuid ei vaja töötamiseks elektrit. Rääkida pesumasinaga pole iseenesestmõistetavalt kuigi huvitav ning vaevalt ei keegi muretseb selle kodumasina huvide pärast. Igasugused koduperenaise palved aidata tal kodu koristada või nõusid pesta, tundub teistele üsna ebameeldiva arusaamatusega – sest perenaisel pole ju niikuinii midagi muud teha. See kõik mõjub halvasti naise enesehinnangule. Töötaval naisel on palju lihtsam seletada, et tal oli täna raske ja väsitav tööpäev.
Välimus: 1-1 = viik
Koduperenaisel on kahtlemata veidi rohkem aega ja võimalust endaga tegeleda. Vähemalt on tal võimalik piisavalt magada, millest töötav naine võib üksnes unistada. Lisaks meeldiv võimalus hooldada oma nägu ja keha tööpäeva jooksul, ilma et mees näeks roosat näomaski või kilesse mässitud juukseid. Ka sissepääs ujulasse või jõusaali maksab enne lõunat palju vähem ning siis on ka vähem inimesi. Töötaval naisel on vähem vaba aega, kuid rohkem stiimuleid näha ilus välja. Naiskolleegide olemasolu paneb rohkem pingutama, meeskolleegide arvamuse pärast tasub pürgida täiuslikkuseni.
Sõltuvus meestest: 1-0 töötava naise kasuks
Mehed, kes on klassikalise abielu pooldajad, mis tähendab, et rase naine koristab kodu ja valmistab toitu, mõtlevad eelkõige enda eneseteostusele, mitte aga naise heaolule. Kui naine istub kodus, siis on ta naise toeks ja ainukeseks rahahankijaks. Lisaks kontrollib ta olukorda – kui miski juhtub, siis naisel polegi kuhugi minna. Just sel põhjusel hakkab mees kohe hädaldama, kui naine püüab oma raskuste üle veidigi kurta. Kuid töötav naine saab alati isegi üksi lastega hakkama. Tal on olemas valik, mida perenaisel pole.
Lapsed: 0-1 perenaise kasuks
Koduperenaiste lapsed kasvavad ema valvsa pilgu all ning neil on vanematega paremad suhted. Emal on siis alati aega, et vaadata lapse etendust või lugeda muinasjuttu. Töötavatel emmedel seisab esikohal mitte kasvatuse, vaid lapse varustamise probleem. Kui laps on riides ja toidetud, siis jääb vähe aega lapse hingelise heaolu tagamiseks.
Võimalus kujundada ise oma päeva: 0-1 perenaise kasuks
Selles valdkonnas on perenaisel rohkem eeliseid, kui tema töötaval sugukaaslasel. Perenaisel on kindel hulk töid, mida ta peab ära tegema, kuid millal ja mis järjekorras ta neid teeb, on tema enda otsustada. Vahepeal võib ta korraldada endale väikese pausi ja teha misiganes süda soovib – magada, tegeleda hobiga, käia poes või lihtsalt vaadata aknast välja, jälgides päikesetõusu ja -loojangut. Päev tundub palju pikemana ega sarnane töönaiste 8-tunnise tsükliga.
Kallid lugejad, kumba elustiili te eelistaksite ja miks?
pildid: dreamstime.com, Michal Marcol / FreeDigitalPhotos.net
