Etioopias elab maailma üks salapärasemaid hõime – Mursi hõim, mida peetakse kõige agressiivsemaks kogu Aafrikas: mehed kannavad alati relvi ja igat hommikut alustatakse isevalmistatud alkohoolsete jookide tarvitamisega, mis muudab Mursi härrad juba keskpäevaks täiesti kontrollimatuks. Auahned noored peksavad oma konkurente iga päev poolsurnuks, tõestamaks oma üleolekut.
Mursi hõimu võiks liigitada mutantide hulka, sest nende välimus erineb väga kõigist iluetalonidest. Nii naised kui mehed on kasvult lühikesed, tüsedad ja kõverate jalgadega. Juukseid neil peaaegu ei ole, seepärast kannavad kõik naised huvitavaid nahast, limustest, kuivatatud puuviljadest, putukatest ja lehkavatest surnud loomadest valmistatud „mütse”. Isegi lapsed näevad haiglased välja.
Väga huvitav on ka nende eriline lõhn. Võiks arvata, et nad lihtsalt ei pese ennast, kuid osutus, et nad määrivad ennast erilise rasvaga, peletamaks putukad eemale.
Nende „kaunistused” on unikaalsed ja tunduvad ebaharilikena isegi teistele Aafrika elanikele. Noortel tüdrukutel pannakse alumisse huulde ümmargune puutükk. Tüdruku kasvades hakatakse esialgset „ehet” asendama järjest suuremaga.
Aastate jooksul muutub huuleauk järjest suuremaks ning noore neiu pulmapäeval asetatakse huulde ümmargune savist taldrik, mida nimetatakse debbiks. Sellise nõu diameeter võib olla üle 30 cm ning ületada seega neiu pea läbimõõtu.
Selline traditsioon pärineb iidsetest aegadest. Kui oli kombeks Etioopia elanikke vangi võtta, siis selleks, et neid ei võetaks, sandistati ennast meelega. Praegu aga arvatakse, et mida suurem on taldrik, seda ilusam pruut. Mursi tütarlapsed otsustavad ise, kas „piinata” ennast või mitte. Peigmees peab oma tulevast pruudi välja ostma – taldrikuta tüdruk maksab aga ligi tuhat korda vähem.
Kui võtta taldriku välja, siis tundub, et huulte asemel on omapärane 15-20 cm pikkune nöör. Paljudel mursidel ei ole esihambaid – see muudab taldriku kandmise kas või natukese võrra mugavamaks. Selles pilus asetseb ka veritsev pragunenud keel.
Mursi naistel on ka teisi kohutavaid kaunistusi. Kaelal ripuvad omapärased keed, milles võiks tõesti märgata midagi ilusat, kui mitte mõelda, millest need tehtud on. Nimelt on nad valmistatud inimeste sõrmelülidest. Igal inimesel on 28 sellist lüli, nii et ühe sellise ehte valmistamiseks läheb vaja 4-6 inimese kätt. Paljudel naistel on aga 2-3 sellist kaunistust. Kaelakeed läigivad ja ei lõhna eriti hästi, sest naised „pesevad” neid iga päev sulatatud inimese rasvas.
Murside kõhtudel on huvitavad mustrid. Need kühmud on erineva suuruse ja kujuga. Kuidas neid tehakse? Nahk lõigatakse läbi, naha alla pannakse erinevate troopiliste putukate-mardikate vastsed. Nad hakkavad seal arenema ja kasvama, inimorganism võitleb nende vastu ja lõppude lõpuks hävitab, inimesel aga jäävad sellised omapärased mustrid, mis on tegelikult surnud putukate hauad.
Siiski – meie lohutuseks - ei pea kannatama ainult naised. Peaaegu iga väärteo eest lõikab Mursi hõimu naispreester mehel käe ära. Õhtuti valmistavad naised „surmarohtu”(eriline narkootilise toimega vedelik), mida mees peab ära jooma. Mees langeb sügavasse unne, sel ajal aga valmistab naine juba tõelist mürki, mida annab oma poolsonivale mehele. Seejärel lähevad kõik naised oma „pühakotta”, kus peapreester otsustab, kellele anda vastumürki ja kellele mitte. Nii jäetaksegi osa meestest vastumürgita ja nad ei ärka enam üles. Nüüd aga jõuab kätte õhtueine aeg, kus pearooks ongi keedetud abikaasad.
Kuid see, mis tundub meile metsikuna, on kohalikele hea. Mursi hõim on Surmajumala teenija. Usutakse, et meeste kehad on Jumalale „vanglaks”, naised on aga lihtsalt „Pimeduse rüütlid”, kes peavad Jumalat „päästma”.