Me nutame, kui meil on kurb ja valus või hoopis õnnest. Kas pisarad näitavad nõrkust või on omapärane stressiravim?
Pisaratel on läbi paljude sajandite usutud olevat maagiline tervendav ja ilu andev jõud. Näiteks on rahvapärimustest teada, et sõja ajal kasutasid naised oma pisaraid sõdurite haavade töötlemiseks. Tänapäeva arstid aga kinnitavad, et pisaratel on tõepoolest tugev antibakteriaalne toime ning nendes sisalduvad magneesium, kaltsium, valgud ning lüsotsüüm, mis on baktereid hävitava toimega.
Huvitav on seegi, et keskmiselt nutab naine elu jooksul 8000 - 12000 tundi.
Teadus pisaratest
Ameerika spetsialist lakrümoloogia(teadus pisaratest) alal William Frey tegi kindlaks, et nn tugevad inimesed, kes hoiavad pisaraid tagasi, kahjustavad oma tervist. Seepärast on nende eluiga tervelt kolmandiku võrra lühem kui tundlikel persoonidel.
Tagasihoitud pisarad võivad põhjustada psühholoogilisi ning füsioloogilisi probleeme. Koos pisaratega viiakse organismist välja mürkained, mis võivad organismi jäädes tekitada tervisehäireid.
Lakrümoloogi korraldatud küsitlusest selgus, et umbes 70 % meestest ning 35 % naistest suruvad pisaraid alla ning seega riskivad oma pikaealisusega.
Mida vanemaks inimene muutub, seda rohkem häbeneb oma pisaraid. Psühholoogide arvates on selle peamiseks põhjuseks meie ühiskonnas väljakujunenud stereotüüp, et nutmine on nõrkuse märk.
Pisarad – tõhus stressiravim
Lakrümoloog W. Frey tõestas, et pisarad on parim vahend stressi ehk omapärase psüühilise pinge seisundi vastu. Koos pisaratega väljub organismist palju kortisooli ehk stressi tekitavat hormooni.
Arstid on veendunud, et stressiseisundi võivad tekitada nii kurvad sündmused kui ka positiivsed emotsioonid. Piiritu rõõm ja õnne eufooria tõstavad hüppeliselt vererõhku ning võivad tekitada südame arütmiat.
Seepärast on ka rõõmupisaraid ohtlik alla suruda, sest pikas perspektiivis võivad sellest johtuda nii infarkt kui insult.
Siit järeldub, et nutmine on organismi eneseravimise viis. Bioenergeetikud väidavad, et inimene peab nutma, sest see on tervisele kasulik.
Pisarate taastamise metoodika
Mida teha, kui mõnikord tahaks nutta, kuid lihtsalt ei suuda? On ju palju inimesi, kes on niivõrd harjunud pisaraid alla suruma, et ei oskagi enam nutta.
Rebirthing (ka vabastav hingamine, teadlik hingamine, opaalhingamine või isegi reböfing) on teraapiline hingamistehnika, mis kasutab pausideta katkematut hingamist, lõdvestust ja tähelepanu. Tehnika on pärit 1970. aastatest ning selle rajajaks on Leonard Orr. Sagedase hingamise(~ 1 hingetõmme sekundis) tulemusena saabub organismi palju hapnikku ning inimene võib hakata ilma põhjuseta nutma. Mõnikord võib see nipp kasulikuks osutuda.
Naiste salajane relv
Loomulikult on naistel „palju lähedasemad suhted“ pisaratega kui meestel. Kui naine nutab, püüavad teised teda lohutada. Nii mõnigi nõrgema sugupoole esindaja kasutab nutmist manipuleerimisvahendina, näiteks mehega vaieldes.
Näiteks võid oma mehega pikalt vaielda uue auto värvi üle, kuid otsustavaks osutub sinu pisaratega öeldud lause, et oled alati unistanud punasest autost. Mees jääb sõnatuks.
Tõsi küll, pisarate teadlikul kasutamisel peab arvestama olukorda, sest nii mõnigi mees KARDAB nutvat naist. Ta muutub närviliseks ning püüab tüli lõpetada, kuid tal ei jää sellisest naisest kuigi hea mulje. Seepärast tasub nutta vaid siis, kui see on tõesti vajalik – see tundub kõigile armas -, aga manipuleerimisvahendina pisaraid kasutada ei tohi. Pisarad on vajalikud, et tekitada mehes soovi naist kaitsta ning tema eest hoolitseda, kuid need ei tohiks temas süütunnet esile kutsuda.
Nuta siis, kui tahad, ning ära häbene seda!
pildid: sxc.hu
