Iga naise elus saabub varem või hiljem selline hetk, kui ta saab aru, et tal ei piisa ühest mehest. Inimsuhete ajaloos leidub selleks ka õige palju põhjusi: näiteks hakkas meeletu kirg jahtuma ning partnerid avastasid, et neil on kokkusobimatud seksuaalsed temperamendid. Võib-olla ka nii, et paaril on seksiga kõik korras, kuid naine unistab materiaalsest kindlustatusest, samas kui meest see ei huvita.
pilt: freedigitalphotos.net
Selliseid näiteid, mis viivad naise uue partneri otsingu mõttele, võib tuua lõpmatuseni. „Minuga seda ei juhtu,“ ütleb tark lugeja, „kas tõesti ei olnud võimalik inimest paremini tundma õppida enne tõsise kooselu alustamist?“ See ei olegi alati võimalik. Partneri kõige huvitavamad omadused avalduvad mitte esimesel päeval, vaid esimeste 2-3 kooselu aasta vältel. Kuna suhte alguses valitseb Armastus, siis pole erilist mõtet loota Selgele Mõistusele – see on lihtne looduseseadus. Kui inimene lähtuks armastuse asjades üksnes mõistusest, mitte tunnetest, oleks inimsugu ammu välja surnud.
Seega partneri puudused, mis olid veel eile armastuse pärast nähtamatud, muutuvad täna lahkumineku põhjuseks. Tänapäeva naine käitub enamikul juhtudel nagu meeski – kui ta ei ole mingi asjaga rahul, ei püüa ta seda parandada, vaid hakkab otsima alternatiivseid võimalusi, milleks on sageli armuke või armukesed.
Suhte lõpetamine ja uue elukaaslase leidmine oleks ilmselt õigem lahendus, kuid selleks on paljudel takistuseks kas lapsed või koos ostetud kinnisvara. Veelgi enam: tuttavate kogemus näitab, et ideaalseid mehi ja naisi pole olemas, seepärast leidub iga partneri juures puudusi, millega teine pool peab harjuma. Selles olukorras otsustavad paljud selle inimese kasuks, keda juba tuntakse ja teatakse, mida talt oodata. Taoline loogika ongi põhjuseks, miks paljud naised hakkavad otsima armukesi.
Armukolmnurgas on kõige eest vastutav naine – kui ta on hakanud mõtlema truudusemurdmisele, peab ta kohe kaaluma ka tagajärgi. Isegi kui abikaasa ei saa teada naise armukesest, otsustab naine lõppude lõpuks niivõinaa partnerist lahkumineku kasuks. Selle põhjuseks on inimeste omadus võrrelda: alateadvuslikult hakatakse võrdlema abikaasat armukesega ja kuna armukese puhul on tegemist uuema suhtega, siis valik langetatakse suurema tõenäosusega armukese või üksinduse kasuks.
Mis puutub armukesse, siis ka selles suhtes tekib ilmtingimata palju probleeme. Reeglina on endale armukese rolli võtnud tugevama sugupoole esindaja teadlik naise abielustaatusest ning nõustub suhtega üksnes soovist meelt lahutada. Väga harva on tegemist tugevate tunnetega.
Pole mingit kahtluski, et taoline olukord, kui armukolmnurgast saab nelinurk või veelgi keerulisem hulknurk, toob naisele lõppude lõpuks üksnes kannatusi ja depressiooni. Seega on naise truudusemurdmine palju hävitavam nii perekonna kui ka kogu ühiskonna jaoks, sest selles on alati olemas koht tunnetele. Mees on võimeline seksima esimese vastutuleva naisega, mõtlemata temaga suhte alustamisele. Naine püüdleb 99 % juhtudel armastuse ja harmoonilise suhte poole. Seega on vastus pealkirjas püstitatud küsimusele „Mitu meest on vaja naisel õnne jaoks?“ lihtne ja loogiline – üks ja ainuke.
