Meil, naistel on rinnad, ovulatsioon, premenstruaalne sündroom. Kindlatel kuupäevadel muutume pirtsakaks ja ülbeks. Kuid meeste elu on sama põnev – viimaste uuringute andmetel on ka meestel... mAnstruation(USA-s viimasel ajal kasutatav termin). Siin on välja toodud huvitavamad faktid meeste hormoonidest, et naistel oleks lihtsam mehi mõista.
pilt: sxc.hu
1. Mitu päeva on „mehe kuus”?
Selle kohta on mitmeid arvamusi. Kui olla täpsem, siis toimub mehe organismis korraga mitu tsüklilist protsessi. „Spermatosoid vajab valmimiseks 72-74 päeva,” seletab prantsuse androloog Silvien Memoun, „seetõttu tuleb spermogramm teha iga kolme kuu tagant.”
Hiljuti avastati veel üks huvitav seaduspärasus. 1960. aastatel püstitasid Ameerika teadlased hüpoteesi, et ka meestel on oma kuupikkune tsükkel. Otseseid tõendeid pole siiamaani leitud, kuid mitmed uuringud viivad hüpoteesi tõesuse mõttele. Näiteks korraldas farmatseudifirma Bayer ekserimendi, mis näitas, et ka meestel esinevad regulaarselt nn kriitilised päevad. Põhjuseks on hormonaalsed muutused, mis mõjutavad nii libiidot kui ka mehe emotsionaalset seisundit. Sel ajal on ta kergesti ärrituv. Teadlased arvavad, et selliste hüsteeriahoogude sagedus on 23-33 päeva.
2. Kas meestel on naissuguhormoone?
Meie loodus on paradoksaalne, kuid täiuslik. Mees ja naine tõepoolest täiendavad teineteist ning füsioloogilisest vaatevinklist omab Platoni kahe-maailma-õpetus sügavat sisu – naise organismis on olemas meessuguhormoonid ning mehe eksisteerimine ei ole võimalik ilma naissuguhormoonideta. Täpsemalt aga ilma östrogeenita, mida toodetakse naistel munasarjades ja neerupealistes ning meestel munandites, neerupealistes ja perifeersetes kudedes. Täiskasvanud mehe organism toodab umbes 40 mikrogrammi östrogeeni ööpäevas. Antud hormoon mängib tähtsat rolli meeste fertiilsuses. Lisaks sellele vajab mees naissuguhormoone luude tugevuse tagamiseks.
3. Kas testosteroon tagab musklite kasvamise?
Meessuguhormoon testosteroon ei võta osa musklite kasvamise protsessist, küll aga vastutab libiido tugevuse eest. Seega ei tähenda, et laiade õlgade ja suurte musklitega mees on voodis hea. Õlad ja musklid on sekundaarsed sugutunnused ning sõltuvad Y-kromosoomist ja on seega päritavad isalt. Järelikult sünnib pikal, tugeval ja mehelikul isal kõige tõenäolisemalt Arnold Schwarzenegger, mitte aga Woody Allen. Muide, Woody Alleni suguelu kohta käivad legendid, samas kui Schwarzenegger on tuntud vaid oma musklite pärast.
4. Mis toimub mehega päeva jooksul?
On ekslik arvata, et üksnes naised on keerulise hormonaalsüsteemi ning –ehitusega. Mehed ei ole primitiivsed olendid, vaid ka nende käitumine sõltub hormoonidest. Testosterooni sekretsioon ei toimu pidevalt ning seepärast on hommikul ja õhtul selle hormooni tase erinev. Maksimaalne testosterooni tase on kella 2 ja 6 vahel(ehk hommikul), minimaalne kella 13 paiku. See kõik seletabki meeste peamisi seksuaaleelistusi.
5. Kas on tõsi, et mida rohkem on mehel testosterooni, seda agressiivsem ta on?
Tegemist on müüdiga, mille teadlased on hiljuti lõplikult ümber lükkanud. Testosteroon mõjub üksnes libiidole. Statistika ütleb, et kümneaastane poiss on vähemalt ühe korra kakelnud, samas kui ainult üks tüdruk viiest saab samaga hoobelda. Kuid see ei toimu testosterooni, vaid ühiskonnanormide pärast – „lahke tüdruk” ja „vallatu poiss” on ka tänapäeva maailmas kehtivad stereotüübid, mis kujundavad inimeste käitumist juba lapsepõlvest saadik.
6. Kas edukatel meestel on rohkem testosterooni?
Selles on oma tõetera. Harvardi ülikooli teadlased avastasid vahetu seose testosterooni ja parema ajupoolkera arengu vahel. Kõrge testosteroonitasemega meestel on rohkem arenenud parem kui vasak ajupoolkera. Parem ajupoolkera juhib näoilmet, hääletooni, kehakeelt; kontrollib käitumist, rütmi ja kunstnikuvõimeid; juhib visuaalset meelespidamist ja äratundmist; vastutab intuitsiooni ja holistilise mõtlemise eest. Arvatakse, et juhtideks saavad enamasti inimesed, kellel domineerib parem ajupoolkera. Seega on tõepoolest olemas seos edukuse ja testosterooni vahel.
7. Mis mõjutab suguti suurust?
Suguti suurus on puhtalt geneetiline faktor. Omamoodi loterii. Hormoonid ei mängi suguti suuruse kujundamisel erilist rolli. Normaalseks peenise pikkuseks peetakse 5 cm(erektsiooniseisundis), kuid keskmine suurus on 13-18 cm. Muide, suguti kasvab 23-24 aastani.
8. Kas suguti suurust on võimalik määrata ninakuju järgi?
Ei nimetissõrme paksuse ega ninakuju järgi pole võimalik määrata peenise pikkust ega suurust. Arstid ütlevad, et need näitajad pole omavahel üldse seotud – väikeste peopesadega inimestel võib olla silmapaistev suguline anatoomia. Kuid soovitame pöörata tähelepanu tema auto suurusele, mis on enamasti ümberpöördult proportsionaalne peenise suurusega.
allikas: Wday Online
